risus, mursus
Väljend risus mursus ‘läbisegi, ülepeakaela, rüsinal (minema)’ esineb vanades tekstides kahel korral: esmalt Anton Thor Helle grammatika lisas olevates dialoogides (1732), kus on juttu mesilaste pidamisest, ning seejärel 30 aastat hilisemas Friedrich Wilhelm Willmanni mesilaste pidamise õpetuses.
Väljendi algupära ei ole täpselt teada. Ferdinand Johann Wiedemann (1893) seob sõna risus algvormiga risu ja esitab sõna mursus (omastavas mursuse) tähenduses ‘risu’.
Murretest on teada risus tähenduses ‘sassis, (hammaste kohta:) puseriti’. Tegemist on määrsõnastunud vormiga sõnast risu, nagu esitatud juba Wiedemanni sõnastikus. Mursus võib aga olla juhuslik ebareeglipärane variant sõnast murdu(s) ‘hulgakesti’, mis on määrsõnastunud tugevaastmeline seesütlev algvormist murd ‘tunglev hulk’.
‘läbisegi, ülepeakaela, rüsinal (minema)’
Kui nemmad ühhes unnikas on, siis pannakse pu su seäl wasto ja sadetakse teised pu sisse minnema, siis lendwad ja lähtwad rissus mursus sisse. (Willmann 1782)
‘Kui nad [=mesilased] hunnikus maas on, siis pannakse mesipuu suu nende poole ja saadetakse nad puu sisse minema, siis lendavad ja lähevad rüsinal sisse.’
1732
Kui agga nemmad [=mesilased] maddalas on?
Siis panne walge linna pu alla, teine ots pu su külge tikkokessega kinni, sata teised pärrast pu sisse minnema; siis lendega ehk teine ülle tei[s]e rissus mursus lähhawad peäle ikka. (Thor Helle 1732)
‘Siis pane valge lina mesipuu alla, kinnita selle teine ots pulgakesega mesipuu suu juurde, et juhatada teised pärast mesipuu sisse, küll siis lähevad lennates ja ülepeakaela.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
mursus s.[vt] rissus rissus mursus minnema eilends od. reissens gehen. Sp.[väljend] r.[Tallinna k]
Wiedemann 1893
mursus G. mursuse = rizu. rizu G. rizu (mursus, ridu, rüzi) Graus, Gerülle, Kehricht, Holzstückchen,
rizus verworren, verkramt,
rizus mursus minema eilend, reissend gehen,
ma olen sīn rizuks ich bin hier im Wege,
ma ep ole õppind seda rizu-elu elama ich bin nicht gewohnt ein so unordentliches, verworrenes Leben zu führen,
paľjas inimeze rizu ein Skelett,
końdi-r. sehr magerer Mensch,
mere-rizu dünne Schollen von dem ersten Eise, wenn es der Wind wieder aufgebrochen hat = m.-rüga,
pori-r. untaugliches Thier oder menschliches Wesen,
sina wana rizu, rōt́si-r. (Schimpfwort) du alter, unnützer Mensch, du lüderliche Dirne,
na͜eze-r. Weibstück.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,02
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
