Sõna riis 'teravili Oryza sativa' on eesti keelde tulnud alamsaksa keele kaudu (keskalamsaksa rîs, vt ETY). Oma sõnastikus on selle esitanud juba Heinrich Göseken (1660). Arvatavasti jõudis riis eesti keelde mõisakokkade kaudu. Esimeses eestikeelses kokaraamatus (tõlgitud rootsi keelest 1781, mõeldud just mõisates töötavatele eestlastest kokkadele) on retseptides kasutatud nii riisitangu kui ka riisijahu. |
Tähendused ja näitelausedRiis on se, mis marahwas risitanguks kutsub, ning mis igga saksa innimese majas keik tüdrukud, naesed ja kokkad tundwad, sest et tedda wägga paljo prugitakse ja süakse. (Masing 1818) SõnaühendidriisijahuKui sa arwad sedda liigkuiwaks jäwad, siis walla ennam wet, mis Sahwtiga on seggatud, senna jure, et Risi jahho hästi paisub. (Lithander 1781) riisitangKeeda sedda aego 8 Loti Risi tango ühhe kanno rösa pima sees, kunni se pudruks lähhäb (Lithander 1781) Esmaesinemus1660 (grammatikas)reiß / (oryza) Rijs / Saxa mah tango (Göseken 1660) 1781 (tekstis)Keeda pudro Risi tangudest ja rösa pimast (Lithander 1781) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660reiß / (oryza) Rijs / Saxa mah tango. Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818riis i, Reis. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893rīź G. rīzi Reis, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen
Kirjandus
|