riis

Sõna riis 'teravili Oryza sativa' on eesti keelde tulnud alamsaksa keele kaudu (keskalamsaksa rîs, vt ETY). Oma sõnastikus on selle esitanud juba Heinrich Göseken (1660).

Arvatavasti jõudis riis eesti keelde mõisakokkade kaudu. Esimeses eestikeelses kokaraamatus (tõlgitud rootsi keelest 1781, mõeldud just mõisates töötavatele eestlastest kokkadele) on retseptides kasutatud nii riisitangu kui ka riisijahu.

Tähendused ja näitelaused

Riis on se, mis marahwas risitanguks kutsub, ning mis igga saksa innimese majas keik tüdrukud, naesed ja kokkad tundwad, sest et tedda wägga paljo prugitakse ja süakse. (Masing 1818)
'Riis on see, mida maarahvas riisitanguks kutsub ning mida iga saksla inimese majas kõik tüdrukud, naised ja kokad tunnevad, sest seda kasutatakse ja süüakse väga palju.'

Sõnaühendid

riisijahu

Kui sa arwad sedda liigkuiwaks jäwad, siis walla ennam wet, mis Sahwtiga on seggatud, senna jure, et Risi jahho hästi paisub. (Lithander 1781)
'Kui tundub, et see jääb liiga kuiv, siis vala sinna juurde rohkem vett, mis mahlaga segatud, nii et riisijahu hästi paisub.'

riisitang

Keeda sedda aego 8 Loti Risi tango ühhe kanno rösa pima sees, kunni se pudruks lähhäb (Lithander 1781)
'Keeda samal ajal 8 looti riisitangu ühes kannus rõõsas piimas, kuni see pudruks läheb'

Esmaesinemus

1660 (grammatikas)

reiß / (oryza) Rijs / Saxa mah tango (Göseken 1660)

1781 (tekstis)

Keeda pudro Risi tangudest ja rösa pimast (Lithander 1781)
'Keeda puder riisitangudest ja rõõsast piimast'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

reiß / (oryza) Rijs / Saxa mah tango.

Vestring 1720–1740

Thor Helle 1732

Hupel 1818

riis i, Reis. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

rīź G. rīzi Reis,
rīzi-taṅṅud dass.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,28

Vormistik

a.om
   18. saj risi

a.os
   18. saj risi

a.seestü
   18. saj risist
a.kaasaü
   18. saj risiga

Teemad: alamsaksa laen
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sisu viimati muudetud 01/02/2021
Külli Prillop