reig

Reig 'haav, verme' oli eestikeelsetes tekstides kasutusel 17. sajandil. Ühe korra esineb see sõna ka 1739. aasta piiblitõlkes (kirjakohas Js 1:6).

Samal ajal oli keeles olemas ka ↗haav. Vanad sõnastikud osutavad, et sõnaga reig tähistati eelkõige värsket, veritsevat haava.

Reig on balti päritolu sõna. Sugulaskeeltes tähendab sama tüvi auku, nt soome reikä 'auk'. (ETY)

Tähendused ja näitelaused

'haav, verme'

ütz Samariter enge seitis, ninck tulli sinna, ninck kui temma tedda neggi, hallistis temma hendas ülle temma, letz temma mannu, keutis kindi temma reyat, ninck wallas sinna sisse Öhli ninck Wihna, ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd. (Rossihnius 1632)
'Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja
veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt
tema eest.' (Lk 10: 33,34)
Jalla-tallast peast sadik ep olle temmas terwet ühteke, waid hawad ja muhhud, ja mäddased reiad, mis ep olle wäljawautud, egga kinni-seutud, egga ölliga pehmeks tehtud. (Piibel 1739)
'Jalatallast pealaeni ei ole midagi tervet: aina vermed, muhud ja värsked haavad, mida ei ole puhastatud ega seotud ega õliga leevendatud. (Js 1:6)'

Sõnaühendid

verereig 'verine haav'

August: sagt: Keicke minu hedda siddes, eb katzo mina parrembat Plasterit mitte, Kuÿ minu Iss: Ihse Chrse WerreReÿat, sæl siddes magka mina Rahwull, vnd fürchte mich nicht. (Müller 1604)
'Augustinus ütleb: kõiges omas hädas ei näe ma paremat plaastrit kui minu Issanda Jeesuse Kristuse verehaavad, nende sees magan ma rahulikult ega karda."'

Esmaesinemus

1589

Kuÿ se auwusts ninck v̈lle tedje kywÿ hend silmade leÿkitaÿa Optalmist hywu ninck Reÿede artzte , Issande Sigismundus Awerbac[.] neÿe ehen ohm olnut, ... (Tunnistus 1589)
'Nagu see austatud ning teadja silmaarst, ihu ning haavaarst, isand Sigismund Awerbach nende ees on olnud, ...'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

wund / hahw / ast / rei / reijast / reigk / ast.

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Schade am Leibe / Reijck / hahw.
Schramme / [cicatrix Narbe] Reick / Reijast.
Streich / (vulnus blutige Wunde) Reick / reijast.

Thor Helle 1732

reig die frische Wunden.

Hupel 1818

reig, g. reia, frische Wunde. r.[Tallinna k]

Wiedemann 1893

re͜ig G. re͜ia (re͜iź, rõ͜ig) Wunde, besonders frische, blutende Wunde,
kala-r. (D)[Hiiumaal]eine blutrothe Warze an Fischen, bes. oft an Hechten,
sȫt́-r. (sȫter, sȫt́rik) Flechte, "Wildfeuer",
ra͜ud-re͜ia-rohi nickendes Leimkraut (Silene nutans. L.), Schafgrabe (Achillea Millefolium L.),
sȫt́-r.-r. Bruchkraut (Herniaria glabra L.); mine poki-re͜igu (s.[vt] pokk).

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 4,02
17. sajandil - 1,48
18. sajandil - 0,01

Vormistik

a.nim.
   17. saj reick
a.om.
   17. saj reÿa
a.seest.
   17. saj reijast
m.nim.
   17. saj reÿat, reÿadt, reyat, reijat
   18. saj reiad
m.om.
   16. saj reÿede
   17. saj reÿade, reyade, reijade, reijode, reijo

Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sisu viimati muudetud 1/10/2020
Külli Prillop