ratt
Nimisõna ratt (omastavas rati) ’ait’ esineb 17. sajandi lõpul (või 18. sajandi algul) välja antud sõjamäärustikus.
Sõna on tuttav Saaremaal kujul ratt või rätt tähenduses ’väike hoone, vilets majake; ulualune, kuur’ (Saareste 1958: 180). Samuti on see olemas idamurdes (vt VMS) ning kujul ratiz ka nt vadja keeles (VOT). Seega võib oletada sõna kunagist laiemat levikut eesti keeles.
‘Kes kroonu aidast, proviandi-hoonest, (suurtükiväe)varustusest või varustuse vankrist midagi varastab, olgu kui tahes pisut, see peab surema.’
1697(?)
Kes Krono rattist / Proviant-hohnest / Arklüst / ehk Rustwanckrist middakit warrastap / olgo ni pissut kui igganes wois olla / se peab surrema. (Sõjaseadused 1697)
‘Kes kroonu aidast, proviandi-hoonest, (suurtükiväe)varustusest või varustuse vankrist midagi varastab, olgu kui tahes pisut, see peab surema.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
raťť G. rati (O)[Saaremaa] Kammer, kleines Zimmer, Hinterzimmer.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,00
a.seestü.
17. saj rattist
Kirjandus
• Saareste, Andrus 1958. Eesti sõduri määrustik ja vandetekst a. 1697. − Virittäjä 62, 2, lk 175−182
• VMS = Väike murdesõnastik.
• VOT = Vadja keele sõnaraamat.
