ramb, rammastama, rammestus

ramb 'nõrk, jõuetu'

Ehk temma kül mo rammo tee peäl rammaks teind, ja mo päwad lühhendanud (Piibel 1739)
'Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi' (http://piibel.net/#q=Ps%20102).

rammastama 'väsima, nõrkema'

... külm tuul lööb tedda warsi mahha, ja rammastakse ä. (Thor Helle 1732)
'... külm tuul lööb ta varsti vastu maad ja ta nõrkeb ära.'

rammestus

... neile saab pikka möda üks nisuggune rammestus, et nemmad hädda waewalt eddasi ronniwad ... (Umblia 1845)
'Neile tuleb pikkamööda selline rammestus peale, et nad hädavaevu edasi ronivad.'

rambtõbine 'halvatu'

Sen Rambtobbine Inimeße pörab meddi Ißandt Chrς v̈mber, oma Wode pæl. (Müller 1601 või 1602)
'Halvatud inimese pöörab meie Issand Kristus ümber tema voodi peal.' (vrd Mt 9:2)

ära rammastama 'ära nõrkema'

... külm tuul lööb tedda warsi mahha, ja rammastakse ä. (Thor Helle 1732)
'... külm tuul lööb ta varsti vastu maad ja ta nõrkeb ära.'

ramb - 1601 või 1602

Sen Rambtobbine Inimeße pörab meddi Ißandt Chrς v̈mber, oma Wode pæl. (Müller 1601 või 1602)
'Halvatud inimese pöörab meie Issand Kristus ümber tema voodi peal.'

rammastama - 1732

... külm tuul lööb tedda warsi mahha, ja rammastakse ä. (Thor Helle 1732)
'... külm tuul lööb ta varsti vastu maad ja ta nõrkeb ära.'

Stahl 1637

kindisch / ram ninck tüit.

krafftlos / wehtta / wehtti / woimatta / ram /

schwach / nödder / nöddrast / wehti / ram / rammato.

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

erstarrung der Glieder / tuim / Ramm.

Thor Helle 1732

ram schwach.

rammastus die Schwäche, Mattigkeit.

Hupel 1818

ram, ma, schwach. r.^{[Tallinna k]} trächtig. Ob.^{[Põltsamaa ümbruses]}

rammast schwacher Weise. ad.^{[määrsõna]} r.^{[Tallinna k]}

rammastatama ärra matt werden (und sterben) r.^{[Tallinna k]}

rammastus Schwäche, Mattigkeit. r.^{[Tallinna k]}

Wiedemann 1893

ramb G.^[omastavas]ramma (ramm) 1) schwach,
r. jalust schwach auf den Füssen, lahm,
wana ruju-r., w. ruzu-r. ganz altersschwach;
2) schwanger, trächtig,
öeldakse rambana olema sie soll schwanger sein.

rambima, rammin, rambida (rambuma) matt werden, scwach werden,
rambis magama er schlief aus Mattigkeit ein,
se kõne rambis diess Gerede verlor sich,
julgus rambis ära der Muth sank ihm,
tūl’ rambis ära der Wind legte sich, liess nach.

ramblane G. ramblaze (rambane) schwach, matt, schwanger, trächtig.

rammastama, -tan, -tada (rammendama, rammestama, rammistama, rammetama) 1) schwächen, abmatten, entkräften, dämpfen, erschöpfen,
ära r. dass.^[seesama],
sūd oder juttu r. eine Rede, ein Gerücht unterdrücken, beschwichtigen,
uni rammastas mind ära der Schlaf überfiel mich;
2) intr. ermatten, ermüden.

rammastus G. rammastuze (rammendus, rammestus, rammetus, rammistus) 1) Schwächung, Schwäche, Entkräftung, Erschöpfung,
une-r. grosse Schläfrigkeit, Lethargie;
2) (d)^{[lõunaeesti keeles]} Blähung.

†rammawus G. rammawuze (d)^{[lõunaeesti keeles]}Schwäche.

rammeus G. rammeuze (d)^{[lõunaeesti keeles]}Schwäche.

10 000 tekstisõna kohta

ramb

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,06
18. sajandil - 0,13

rammastama

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,02

ramb

a.nim.
   ^{17. saj} ram, ramb
a.saav
   ^{17. saj} rammux
   ^{18. saj} rammaks, ram̃aks

rammastama

umbisikuline, olevik
   ^{18. saj} rammastakse