pump, -u

Ida- ja rannikumurde sõna pump ’kõrvits; suur vili’ on kirjakeelsetes tekstides kasutanud Otto Wilhelm Masing. Laiemalt levinud pole see sõna kunagi olnud.

♦

Praegustel andmetel leidub pump tähenduses ’kõrvits’ Vaivara ja Torma murrakus. Mujal Lääne- ja Põhja-Eestis on sama sõna teada tähenduses ’tomp, tükk lõngal; ümmargused marjad, kartulinupud’ jt. (Kingisepp 1978: 57)

Tähendused ja näitelaused

'kõrvits'

Olleks praego kürwitsad ehk pumbud tamme õtsas olnud, ja sinno peäle mahhatulnud … (Masing 1821: 21)
'Oleks praegu kõrvitsad tamme otsas olnud ja sinu peale maha kukkunud ...'

Esmaesinemus

1818

VAKK, 1818-Masing, lk 83: Temma kannab sured pumbud, mis suremad kui meie parrajad melonid, ja wähhemad kui meie suremad kürbissed. (Masing 1818: 83)
'Tema [=leivapuu] kannab suuri vilju, mis on suuremad kui meie keskmised melonid, aga väiksemad kui meie suuremad kõrvitsad.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Vestring 1720–1740

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

pump G. pumbu (SO)[Tartumaa põhjaeestikeelne osa]Kürbis;
õ͜ie-p. Blüthenknopse.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: idamurre, rannikumurre
Kirjandus
•Kingisepp, Valve-Liivi 1978. Ida- ja rannikumurde sõnad „Marahwa Näddala-Lehhes”. – Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Sõna ja nimi. Tallinn: Eesti Raamat, lk  49–63.
Sisu viimati muudetud 06/11/2021
Külli Prillop