pump, -u

Ida- ja rannikumurde sõna pump ’kõrvits; suur vili’ on kirjakeelsetes tekstides kasutanud Otto Wilhelm Masing. Laiemalt levinud pole see sõna kunagi olnud.

Praegustel andmetel leidub pump tähenduses ’kõrvits’ Vaivara ja Torma murrakus. Mujal Lääne- ja Põhja-Eestis on sama sõna teada tähenduses ’tomp, tükk lõngal; ümmargused marjad, kartulinupud’ jt. (Kingisepp 1978: 57)

Tähendused ja näitelaused

'kõrvits'

Olleks praego kürwitsad ehk pumbud tamme õtsas olnud, ja sinno peäle mahhatulnud … (Masing 1821: 21)
'Oleks praegu kõrvitsad tamme otsas olnud ja sinu peale maha kukkunud ...'

Esmaesinemus

1818

VAKK, 1818-Masing, lk 83: Temma kannab sured pumbud, mis suremad kui meie parrajad melonid, ja wähhemad kui meie suremad kürbissed. (Masing 1818: 83)
'Tema [=leivapuu] kannab suuri vilju, mis on suuremad kui meie keskmised melonid, aga väiksemad kui meie suuremad kõrvitsad.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

pump G. pumbu (SO)[Tartumaa põhjaeestikeelne osa]Kürbis;
õ͜ie-p. Blüthenknopse.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: idamurre, rannikumurre
Kirjandus
•Kingisepp, Valve-Liivi 1978. Ida- ja rannikumurde sõnad „Marahwa Näddala-Lehhes”. – Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Sõna ja nimi. Tallinn: Eesti Raamat, lk  49–63.
Sisu viimati muudetud 06/11/2021
Külli Prillop