pump, u
Ida- ja rannikumurde sõna pump ’kõrvits; suur vili’ on kirjakeelsetes tekstides kasutanud Otto Wilhelm Masing. Laiemalt levinud pole see sõna kunagi olnud.
Praegustel andmetel leidub pump tähenduses ’kõrvits’ Vaivara ja Torma murrakus. Mujal Lääne- ja Põhja-Eestis on sama sõna teada tähenduses ’tomp, tükk lõngal; ümmargused marjad, kartulinupud’ jt. (Kingisepp 1978: 57)
‘kõrvits’
Olleks praego kürwitsad ehk pumbud tamme õtsas olnud, ja sinno peäle mahhatulnud … (Masing 1821: 21)
‘Oleks praegu kõrvitsad tamme otsas olnud ja sinu peale maha kukkunud …’
1818
VAKK, 1818-Masing, lk 83: Temma kannab sured pumbud, mis suremad kui meie parrajad melonid, ja wähhemad kui meie suremad kürbissed. (Masing 1818: 83)
‘Tema [=leivapuu] kannab suuri vilju, mis on suuremad kui meie keskmised melonid, aga väiksemad kui meie suuremad kõrvitsad.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
pump G. pumbu (SO)[Tartumaa põhjaeestikeelne osa] Kürbis;
õ͜ie-p. Blüthenknopse.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Kingisepp, Valve-Liivi 1978. Ida- ja rannikumurde sõnad „Marahwa Näddala-Lehhes”. – Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Sõna ja nimi. Tallinn: Eesti Raamat, lk 49–63.
