pruun, pruunima

pruun

Neid tunnukse karwast ärra, sest nemmad on öige prunid ja jämmedad, mis sest tulleb, et nemmad wägga paljo met on sönud. (Willmann 1782)
‘Neid [mesilasi] tuntakse värvi järgi ära, sest nad on väga pruunid ja prisked, mis sellest tuleb, et nad väga palju mett on söönud.’

pruunima ‘pruunistama’

leika sibbulat katki, ja pruni sedda nisso jahho, ja praewoiga panno sees … (Lithander 1781)
‘lõika sibul katki ja pruunista seda pannil koos nisujahu ja praevõiga …’

1766

Panne keik se pu siis tulle sisse et ta pitka möda pölleb, ommeti nenda et temma koggone ärra ei pölle; wötta se pu siis jälle tulle seest wälja, te augud lahti, siis sa leiad nende sees wihhawat pruni sola, mis innimestele ja weistele wägga hea on sisseanda. (Hupel 1766)
‘Pane see puu [soolaga täidetud lepp] siis tulle, nii et ta pikkamööda põleb, aga ometi päris ära ei põle; siis võta see puu jälle tulest välja, tee augud lahti, ja leiad nende seest pruuni kibedat soola, mis inimestele ja veistele väga hea on sisse anda’

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Vestring 1710–1730

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

pruun, i, braun. +^{[saksa laen]}. r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}

Wiedemann 1893

prūń G. prūni braun,
musta-p., muśtjas-p. schwarzbraun. prūnikas G. prūnika bräunlich. prūnistama, -tan, -tada bräunen, braun machen,
prūnistatud wõ͜i braune Butter (in der Kochkunst). prūńjas G. prūńja bräunlich.

10 000 tekstisõna kohta

pruun

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 2,89

pruunima

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,66

pruun

a.nim.
^{18. saj} pruun
a.om.
^{18. saj} pruni
a.os.
^{18. saj} pruni
a.seestü.
^{18. saj} prunist
a.saav
^{18. saj} pruniks
m.nim.
^{18. saj} prunid

pruunima

ma-tegevusnimi, ilmaü.
^{18. saj} prunimatta
da-tegevusnimi
^{18. saj} prunida
tud-kesksõna
^{18. saj} prunitud
käskiv kv, ains 2. p.
^{18. saj} pruni
umbisikuline, ol.
^{18. saj} prunitakse

Hupel (1766–1767)
Lithander (1781)
Willmann (1782)