poleerima
Poleerima on saksa keelest laenatud sõna, mille esmaesinemus kirjalikes tekstides jääb 19. sajandi algusesse. Veel Hupeli sõnastikuski (1818) on saksa sõna polieren eestikeelsed vasted karastama ning Tallinna keeles ka ilusaks tegema ja selgeks ‘siledaks’ tegema, kuid mitte poleerima.
Verb poleerima on esitatud alles Ado Grenzsteini “Eesti sõnastikus” (1884) ja seejärel ka F. J. Wiedemanni sõnastiku II trükis (1893), kusjuures Wiedemannil on esisilbi o põhimärksõnas märgitud pikaks. Kuidas sõna näiteks O. W. Masingu arvates (s.o 19. saj alguses) hääldada tuli, ei ole kirjapildi järgi kahjuks võimalik kindlaks teha.
‘Iisaki kirik, mis meie linnas sillutatud ja määratu suure Iisaki platsi keskel seisab ja mille müürid ja seinad on hallist poleeritud marmorist tehtud, saab nüüd ilmatu uhkeks ehitud.’
1818
Jasp ehk Jaspis, on kõrd sedda, kõrd teist karwa, ehk ka hopis kirju; ei mitte selge, waid tumme kiwwi; agga lasseb ennast üllewägga polerida, et kui keige selgem pegel hiilgab ja läigib. (Masing 1818)
‘Jaspis on kord seda, kord teist värvi või hoopis kirju, mitte selge, vaid tume kivi, aga laseb ennast ülihästi poleerida, nii et hiilgab ja läigib nagu kõige selgem peegel.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Grenzstein 1884
poleerima (poliren), puud, metalli etc. lakkidega etc. tasaseks, läikima tegema.
Wiedemann 1893
pōlērima, -rin, -rida (polērima) poliren,
pōlēritud routinirt, geübt.[neologism] pōlēr G. pōlēri (polēr) Poliren,
pōlēr-wezi, pōlēri-wezi Polirwasser, Schwefelsäure, Vitriolöl;
pōlēr-krāw (SO)[Tartumaa põhjaeestikeelne osa] Hauptgraben.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
