piis

Sõna piis ’(pealtpoolt sile) ahjukumm (tänapäevase pliidi eelkäija) on kasutanud Johann Lithander esimeses eestikeelses kokaraamatus, mis ilmus tema tõlgituna 1781. aastal. Sõna on eesti keelde mugandatud rootsi keelest, kokaraamatu rootsikeelses originaaltekstiski on spis ’pliit; ahi’.

Heinrich Göseken oma grammatikas-sõnastikus (1660) on sõna piis seostanud hoopiski saksa sõnaga Speise ’toit’ ning esitanud liitsõna pijsikamber (saksa vaste Speise-Kammer) niisuguste saksa keelest eesti keelde võetud sõnade loendis, mida sakstega vähem kokku puutuvad eestlased ei pruugi teada.

Murdesõnastiku järgi on sõna piis teada Hiiumaal ja Muhus ning ühes kihelkonnas mandril – Kuusalus (EMS). Samuti on piisi ’kamin; lee’ olemas soome murretes. Lithander oli õppinud Soomes ja seitse aastat olnud Hiiumaal Reigi koguduse õpetaja.

Piis-sõna eesti keeles laiemalt siiski ei levinud. Käibele jäi vene laen ↗pliit, mis jõudis ka baltisaksa keelde (vt ETY)

Pildi allikas: Mila Schrader, Gusseisenöfen und Küchenherde: Geschichte, Technik, Faszination, 2001.

Pildil on Amalienburgi jahimaja (1734–1739) uhke köök. Näha on kahe erineva põlvkonna "pliidid" kõrvuti: vasakul traditsiooniline lahtine tulease, paremal tollal moodne keeduaukudega pliit.

Tähendused ja näitelaused

'ahjukumm'

Panne siis üks jämme kasse halg piisi peäle pöllema, ja tored kaddaka oksad temma peäle, nenda et üks tassane külm suits 3 ööd ja 3 päwa ülles, lihha peäle, käib. (Lithander 1781)
'Pane siis üks jäme kasehalg piisi peale põlema ja toored kadakaoksad sinna peale, nõnda et tasane külm suits 3 ööd ja 3 päeva üles liha peale läheb.'

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

Speise-Kammer / Pijsikamber.

1781

Panne siis hea tükk woid pankoki panno sisse, ja lasse sullada, panne se keel senna sisse, ja kaas peäle, lasse ahjus ehk Piisi peäl küpseda, ja hoia tuld all ja panno peäl. (Lithander 1781)
'Pane hea tükk võid pannkoogi pannile ja lase sulada, pane keel sinna sisse ja kaas peale, lase ahjus või piisi peal küpseda, hoides tuld all ja panni peal.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Speise-Kammer / Pijsikamber.

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,04

Vormistik

a.om.
   18. saj piisi, pisi

Teemad: rootsi laen
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Sisu viimati muudetud 15/06/2023
Külli Prillop