|
Piibel on eesti keelde võetud alamsaksa keelest (vrd alamsaksa bibel, biblie); vt ETY. Esmaesinemus kirjalikes tekstides on pärit aastast 1605, Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Mülleri jutluste käsikirjast. Esimese eestikeelse Piibli (1739) tiitellehel seisab „Piibli Ramat, see on keik se Jummala Sanna ...“. Oma eesti-saksa sõnaraamatusse (1732) pole Piibli tõlkimist juhtinud Anton Thor Helle seda sõna võtnud. Üldse puudub piibel sõnastikest kuni 18. sajandi viimase kümnendini. Võimalik, et sõnastike koostajad ei pidanud selle esitamist vajalikuks, sest tegu on rahvusvaheliselt levinud sõnaga. Siiski on Thor Helle selle sõna tähendust seletanud oma sõnastikule ja grammatikale lisatud dialoogides. Nimelt, talumehe küsimusele, kas „Ue Seaduse Ramatut“ saab ka teisiti nimetada, vastab pastor, et seda nimetatakse tõesti ka „Uus Testament ehk pool Piibli raamat“. Sõna piibel puudumine vanematest sõnastikest ja Thor Helle selgitus võivad anda märku sellest, et see siiski polnud eesti keeles alamsaksa kontaktide kõrgajal veel kasutusel mujal kui ehk Tallinnas, kus eestlaste ja rootsi või alamsaksa päritolu rahva kontaktid olid tihedamad, ning on lõpuks laenatud siiski ülemsaksa keelest. Tavalisemaks on sõna piibel muutunud piibliseltside loomise ajal (Eestis 1813. aastal). ♦ Alates 20. sajandist on sõna piibel tähendus tasapisi laienenud (muidugi mitte ainult eesti keeles) ning nii võib nimetada ka millegi põhitõdesid sisaldavat teost. Näiteks 1914. aastal ilmus „Teaduse“ kirjastuselt Otto Siemensi „Abielu piibel“. 19. sajandil on mängukaarte nimetatud seapiibliksitud kaardimängu nimega Seapiibel (nagu selgub Wiedemanni sõnastikust). ♦ Algselt on sõna piibel pärit vanakreeka keelest, kus τὰ βιβλία (ta biblia) tähendas ’raamatud’ (vrd ka biblioteek). Euroopa keeltesse jõudis see ladina keele vahendusel. Kreeka sõna arvatakse olevat tulnud Foiniikia sadamalinna Byblos nimest. Kirjutamist hakati seostama Byblosega, sest Byblosest eksporditi Egiptuse papüürust Kreekasse. Papüürus kreeka keeles oli bublos. Samas võib hoopis nimi Byblos tulla kreekakeelsest sõnast, mis sel juhul oleks tõenäoliselt egiptuse algupära. (Vt nt OED.) |
Tähendused ja näitelausedSest weel mitte kül, et sesinna Piibli-selts, mis Lontowa linnas on, Piibli-ramatud kõiki paiku ilmasse, ommast käest, ja omma kulloga murretseb, waid temma on ka weel peälegi iggal maal, ja iggas rigis, wallitsuste lubbaga, Piibl-seltsisid koggunud; ja assutanud, ning neile ommast käest hakkatuseks ni paljo rahha andnud, kuida tarwis tundis ollewad, ehk kuida selle hea asja tarbeks küssiti. (Masing 1821) Esmaesinemus1605Sÿß olle mina nüith [...] eßimelt minu hennesa, prast keickede waiste kurbtuße Inimeste Süddamede trostix ninck röimux, ia kuÿ nente eike Iumala Lapsede Risti kandiade hæx, minu ette wotnuth, sest suhre ninck kaunÿ tröstliko Ramatust, kumb sæl o , se Pöha Bibel, neistsamast Oppetußest teile Iüttelda ... (Müller 1605) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818pibel, g. piibli, Bibel. +[saksa laen], r.[Tallinna k], d[Tartu k]. Wiedemann 1893pībel G. pībli (pīwel, pīgel) Bibel, pībli-rāmat, dass., Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: piiblitõlge, rahvusvaheline sõna, tähendusmuutus, alamsaksa laen, ülemsaksa laen
Kirjandus
|