Penn tähenduses ’sarikapaari ühendav põikpuu’ tuleb tekstides esile alles 19. sajandi I poolel, tähendus ’kanaõrs’ on veel hilisem. Sõnastike ja grammatikate koostajatele oli penn teada juba 17. sajandi lõpus: esmamainija on Johann Hornung oma grammatikas (1693: 33). ♦ Kõigis vanemates sõnastikes on selle sõna algvormiks penn, mitte pend (nagu praegu Jüri murrakus jm). Seega võiks oletada, et tegu on rootsi laenuga. Rootsi spänne üks tähendusi on ’katusesarikate paar, ühenduspalk’. Teine võimalikuks peetud laenuallikas, alamsaksa bent, tähendab 'nöör, köis, (vaadi)vits' (vt ETY, ASL). |
Tähendused ja näitelaused'sarikapaari ühendav põikpuu'Siit ma jooksin reialla taggasi, näggin, kudda issa praego kütket kattuse penni kinni siddus, kütkele silmust otsa seädis, mis ennesele kaela ümber toimetas. (Kreutzwald 1840) 'põikpuu'Kasti sisse pannakse kolm ühhe tolli laiust ja pole tolli paksust penni lauda, kelle külge linnud ['mesilased'] ommad kärjed woiwad kinnitada. (Freundlich 1849) 'kanaõrs'Üks teine kord olli tem̃al im̃o kaña lihha peale, ta pallus mind penni juhhatada, kus kañad örrel käisid maggamas. (Kreutzwald 1850) Esmaesinemus1693 (grammatikas)Pen / G. Penni / Acc. pl. Pennisid / ein Qver-Holz so zwischen beyden Sparren. 1822 (tekstis)Wastselinna wallas, (Neuhaufe) kaks wersta Kimmaluse küllast, leidis Kimmaluse Peter, kélle tallo üksikus kõhhas on, ommas heinakünis üht teadmata ja tundmata innimest, kes énnast pénni külge üllesponud. (Masing 1822) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740Peñ G ni Querholtz in den Sparen Rev[Tallinna k] Thor Helle 1732pen das Quer-Holtz in den Sparren. Hupel 1818pen, ni, Querholz der Dachsparren. r.[Tallinna k] Wiedemann 1893peńń G. peńńi (peńd) Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken, Sparrenhalter, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: rootsi laen, alamsaksa laen
Kirjandus
|