|
Sõna pelt tähenduses ’ettetõstetav ahjuuks’ on kasutanud Johann Lithander esimeses eestikeelses kokaraamatus, mis ilmus 1781. aastal ja on tõlgitud rootsi keelest. 1824. aasta „Uuest kokaraamatust“ seda sõna enam ei leia. ♦ Pelt võib olla rootsi päritolu (rootsi spjäll, murretes spält, spälld, späll jms; Mägiste 1982–1983). Lithanderi kokaraamatutõlke rootsikeelses originaalis on pelt vaste siiski lucka ’luuk’. Eesti keelde võis pelt jõuda ka baltisakslaste kaudu, mitte otse rootsi keelest. Baltisaksa keeles kasutati seda sõna kujul Spelt(e) (BSS). |
Tähendused ja näitelaused'ettetõstetav ahjuuks'Kui suured leiwad on, siis peawad kül 2 tundi ahjo sees seisma, agga need wähhemad pool teist tundi, ja se pelt peab ka ikka ahjo su ees ollema, kunni leiwad sees on. (Lithander 1781) Esmaesinemus1781Kui tulli ahjo sees jo ärrapöllend on, siis panne ahjo suud peltiga kinni. (Lithander 1781) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818pelt, i, eiserne Spelt, lf.[Liivimaal] +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893peľt G. peľdi «Spelte», Deckel von dem Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: rootsi laen, baltisaksa laen, sõnaalguse konsonantühend
Kirjandus
|