parun, parona, paroninna

Saksa keelest pärit sõna parun esineb eestikeelsetes tekstides alates 19. sajandi alguskümnenditest. Hääldati seda sõna esialgu paroon (rõhk 2. silbil) – veel Wiedemanni sõnastikuski (1893) on parun antud kujul baron (saksapärane) ~ parōn (eestistatult). Ado Grenzsteini arvates on võõra ja halva sõnaga.

1918. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“ on juba tänapäevane parun, saksapärast varianti baron enam ei esitata.

Paruness ilmub eestikeelsetesse tekstidesse 20. sajandi algul. Wiedemanni sõnastikust (1893) see puudub, selle asemel on parōna ning baroninna. Parōna on Wiedemann märkinud uudissõnaks ning praeguste andmete kohaselt seda tekstides ei leidu. Reeglipärast tuletist paroninna kasutati 19. sajandi lõpus.

Tähendused ja näitelaused

parun

Neid mehhi on mõnda, kes sélle seltsiga sínna läinud; agga nemmad kõik on Üllemawallitseja seädust möda, laewakapteen Baron Wrangli sõnna al. (Masing 1823)

paroninna

„Muidugi soowin ma, et mu tütar selle armsa ja hõrna tüdruku seltsis wõiks olla,“ wastas baroninna proua. (Oleviku Lisaleht, 3. veebruar 1882)

paruness

Paruness Elise tõmbas oma endise kooliõe, preili Stewardi pää oma suu juurde ja sosistas: „Paras papale, kes kässib karu narrida? Aga see karu hakkab mind huwitama.“ (Uus Aeg, 5. oktoober 1902)

Esmaesinemus

1817

Ja temma lugges: "[--- ] Parun Eerweld." (Holtz 1817)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Grenzstein 1884

paron (Baron), mõisnikkude seisus krahwi ja lihtmõisniku wahel [võõras ja halb uus sõna]

Wiedemann 1893

baron G. baroni Baron.
baroninna G. baroninna Baronin.
parōn G. parōni Baron.
parōna G. parōna Baronin [19. saj neologism]

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: saksa laen, 19. sajandi neologism, nna-liide
Sisu viimati muudetud 14/04/2022
Külli Prillop