parun, parona, paroninna
Saksa keelest pärit sõna parun esineb eestikeelsetes tekstides alates 19. sajandi alguskümnenditest. Hääldati seda sõna esialgu paroon (rõhk 2. silbil) – veel Wiedemanni sõnastikuski (1893) on parun antud kujul baron (saksapärane) ~ parōn (eestistatult). Ado Grenzsteini arvates on võõra ja halva sõnaga.
1918. aasta “Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“ on juba tänapäevane parun, saksapärast varianti baron enam ei esitata.
Paruness ilmub eestikeelsetesse tekstidesse 20. sajandi algul. Wiedemanni sõnastikust (1893) see puudub, selle asemel on parōna ning baroninna. Parōna on Wiedemann märkinud uudissõnaks ning praeguste andmete kohaselt seda tekstides ei leidu. Reeglipärast tuletist paroninna kasutati 19. sajandi lõpus.
parun
Neid mehhi on mõnda, kes sélle seltsiga sínna läinud; agga nemmad kõik on Üllemawallitseja seädust möda, laewakapteen Baron Wrangli sõnna al. (Masing 1823)
paroninna
„Muidugi soowin ma, et mu tütar selle armsa ja hõrna tüdruku seltsis wõiks olla,“ wastas baroninna proua. (Oleviku Lisaleht, 3. veebruar 1882)
paruness
Paruness Elise tõmbas oma endise kooliõe, preili Stewardi pää oma suu juurde ja sosistas: „Paras papale, kes kässib karu narrida? Aga see karu hakkab mind huwitama.“ (Uus Aeg, 5. oktoober 1902)
1817
Ja temma lugges: “[— ] Parun Eerweld.” (Holtz 1817)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Grenzstein 1884
paron (Baron), mõisnikkude seisus krahwi ja lihtmõisniku wahel [võõras ja halb uus sõna]
Wiedemann 1893
baron G. baroni Baron. baroninna G. baroninna Baronin. parōn G. parōni Baron. parōna G. parōna Baronin [19. saj neologism]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
