Vana kirjakeele sõnastik

palsam, palsameerima

Sõna palsam on eesti keelde jõudnud piiblitõlgete kaudu. Heinrich Stahl 17. sajandi I poolel kasutas palsam’i asemel veel kirjeldavaid ümberütlevaid fraase, nt üx kaunis heh haisija rocht (üks kaunis hea haiseja rohi), üx kallis Rocht ninck Salw (üks kallis rohi ja salv), heh kallis Rocht (hea kallis rohi), aga sama sajandi keskpaigast ja lõpust pärit käsikirjalistes piiblitõlgetes (Gutslaff u. 1648–1656, Virginiused 1687–1690) on palsam olemas, kusjuures Gutslaffil nõrga b-ga, Virginiustel aga juba eesti keele häälduse järgi tugeva p-ga. Nõrk b sõna palsam alguses on veel mõnel 19. sajandi autorilgi.

1739. aaasta Piiblis on palsamit enamasti nimetatud kalliks rohuks (palsameerimine on kalli rohuga võidmine) ja paaril korral kalliks vaiguks. Ühe korra leidub 1739. a tõlkes siiski ka liitsõna palsam-toos, seda aga salmis Js 3: 19, kus niisugust eset ei peaks õigupoolest mainitama. Tegu on Siioni tütardelt karistuseks ära võetavate toreduste loeteluga ning palsamitoos peaks selles loetelus olema veidi tagapool. Võimalik, et siin on tegemist trükieelselt parandatud tõlketeksti ümberkirjutamisest tulnud segadusega, sest üht ja sama eset on selle loetelu tõlkes kaks korda (teisel esinemiskorral elurohu toos).

siis märis ta weel temma jallad ühhe palsamiga , mis nende hawade sees wägga wallotas (Umblia 1845)
‘siis määris ta tema jalgu veel ühe palsamiga, mis nende haavade sees väga valutas’

palsamitoos

Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid, Pea-illud, ja käe-keed, ja juukse-paelad, ja ello-rohho tosid, ja noia kaela-rahhad, (Piibel 1739)
palsamitoosid, keed ja loorid, peamähised, käe-keed, juuksepaelad, elurohu toosid ja amuletid, (vrd Js 3: 19, 20)

1648–1656? (käsikirjas)

Sihs istsit nemmat leiba söhma. Kui nemmat enge ommat silmat üllestöstsit, neggit nemmat, kaje, sihs tulli ütz seltzi Ismaelisset Gileaddi pohlt, noihde Kamelide selge pähl olli kallis rocht, ninck Balsam, ninck Myrre; Nah keuwit ninck letzit alla pohle Egypti mahle. (EPAK: Gutslaff 1648–1656?)
‘Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.’ (1Ms 37: 25)

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Clare 1730

Palsam, i, der Balsam. [saksa laen]


Thor Helle 1732


Svenske 18. saj I pool

balsam. häh häisew Rohhi, Palsam. balsamiren. kalli Rohhuga woidma / häh haiswa Rohhuga woidma.


Hupel 1818

palsam, i, Balsam. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Balsam. palsam, kallis rohhi od. bl.[piiblikeelne] „ waik. r. d. wohlriechender hea (hä. d.) haisew rohhi. r. hea ölli. bl. r. Balsamdose palsamtoos. bl. r. d. balsamiren woidma kalli rohhoga. r. d.


Wiedemann 1893

palsam G. palsami (paľs) Balsam,
hāwa-p. Wundbalsam, rigischer Balsam,
elu-p. Hoffmann’s Lebensbalsabalsam, kinder-p. (Aqua embryon.),
kōpa͜i-p. Gopaibalsam,
kunts-р., punts-p. Kunzens Balsam,
ma͜i-p. Maibalsam,
muskati-p. Muskatbalsam,
pēru-p. peruvianischer Balsam (Bals, peruvianum),
pundu-p. Wunderbalsam,
silma-p. Augenbalsam,
wēwel-p. (Bals, sulphuris).
palsamīrima, -rin, -rida bälsamiren, einbalsamiren. [neologism]

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01

a.nim.
18. saj palsam