paharet

Paharet on vanas kirjakeeles üks kuradi nimetustest, aga seda sõna kasutati ka üldisemalt tähenduses ’petja, valelik, kõlvatu’. (Vt ka ↗kõhnret.)

Tähendused ja näitelaused

Pehsta Pahharetti Wörkust / hoija Pimmedusse êes (Blume 1666)
'Päästa kuradi võrgust, hoia pimeduse eest'
Kes woib kunninga wasto üttelda? Sinna pahharet! ja würstide wasto: Sinna öäl! (Piibel 1739)
'kes ütleb kuningale: „Kõlvatu!”, vürstidele: „Õel!”' (Ii 34:18)

Esmaesinemus

1637

O armas Jssand / sel paharettil keela / (Stahl 1637)
'Oh, armas Issand, paharetil keela ...'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Sathan / pahharett / köhnrett / kurri.
Teuffel / kurrat / köhnret / pahharet.

Vestring 1710–1730

Pahharät Der Teuffel

Clare 1730

Thor Helle 1732

pahharet der Teuffel.

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

pahharet od. pahharät, ti, Teuffel. r.[Tallinna k]
pahharetti innimenne böser Mensch.
„ mötte Belials-Tücke. Luth.

Wiedemann 1893

paha ret́t́ böser Geist, Teufel

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,12
18. sajandil - 0,20

Vormistik

a.nim.
   18. saj pahharet

a.om.
   18. saj pahharetti

a.alalü.
   18. saj pahharettil
m.nim.
   18. saj pahharettid

Teemad: piiblitõlge
Sisu viimati muudetud 26/09/2022
Külli Prillop