paburits

Paburits on rahvakeelne sõna kukerpuu(marjade) kohta.

Pole võimalik täpselt öelda, mis keele kaudu paburits eesti keelde jõudis, sest keskladina barberis/berberis on levinud paljudesse keeltesse, nt saksa Berberitze, rootsi berberis, vene барбарис (barbariss), kusjuures kõigis neis keeltes nagu eesti keeleski on ka erinevaid hääldusvariante. Eesti murretest on teada nt paaburits, paberits, parabrits, palberits jne (EMS).

Baltisaksa keeles öeldi enamasti Barberitze (vt Kobolt 1990) ning just sellisel kujul, ainult sõnaalguse eestipäraselt tugeva p-ga, on seda oma kokaraamatutõlkes (1781) kasutanud Johann Lithander. Nii on parberits jõudnud ka A. W. Hupeli sõnastiku II trükki (1818) ja jäänud kasutusse 19. sajandi algupoole kokaraamatutes (nt Fehre tõlkes 1824).

Pikem kirjeldus paburitsimarjade kohta koos kasutusõpetusega ilmus Sakala põllutöö lisalehes 1898. a 16. juuni numbris. Nimevariantidena on esitatud paberits, pabrits, parberits, perberits, eelistatult aga hoopis äädikmarjapuu. Joonealuses seletatakse, et Wiedemanni (1893) järgi on Hiiumaal selle taime nimetus kukerpuu. Ridalas märkivat kukerpuu aga kuslapuud.

Teise silbi u-ga variant paburits jõuab trükitekstidesse alles 20. sajandi algul.

Sakala põllutöö lisaleht, 16. juuni 1898

Tähendused ja näitelaused

'kukerpuu(mari)'

Kui need Parberitsi marjad häste küpsed, ja nattoke külma al on olnud, siis noppi need puu peält ärra, ja panne neid nattokesse weega paia sees tullele, lasse keeta, kunni need löhki löwad, ja omma Sahwti wälja aiawad. (Lithander 1781)
'Kui paburitsimarjad on hästi küpsed ja on natuke külma saanud, siis nopi nad põõsast ära ja pane nad natukese veega paja sees tulele; lase keeda, kuni nad lõhki lähevad ja oma mahla välja ajavad.'
Halwaks Pandud, aga kasulised puud ja põesad on: laukapuu (Prunus spinosa), mähke marja-puu (Crataegus ozyacantha) paburits (Berberis vulgaris), ilupaju (Ligustrum vulgare), punane ilupaju (Cornus sanguinea), karu vabarnad, waarikad ja tikerberid ning teised weikemad põesa sordid. („Walguse“ pölluteadusline lisaleht, 1902, nr 12)

Sõnaühendid

paburitsisahvt 'kukerpuumahl)

ja siis sa woid Parberitsi Sahwti ehk kirjo Sukroga sedda samma wisi Koläri temmale anda. (Lithander 1781)
'ja siis sa võid paburitsimahla või kirju suhkruga samamoodi värvi temale anda.'

Esmaesinemus

1781

Panne siis ni paljo Sukrut ühhe lussika täie Parberitsi Sahwti sisse, et se Sahwt saab hästi paksuks (Lithander 1781)
'Pane siis niipalju suhkrut ühe lusikatäie paburitsimahla sisse, et mahl saab hästi paks.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

parberitsi pu Barberitze, Berberisbeeren-Strauch, gemeiner Saurach. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

paberits G. paberitsi (pabrits, parberits, perberits) Berberitze, Sauerdorn (Berberis vulgaris L.).

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,24

Vormistik

a.om.
   18. saj parberitsi

Teemad: rahvusvaheline sõna, saksa laen, baltisaksa laen
KirjandusTallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
•Kobolt, Erich 1990. Die deutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt Pernau. Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk
Sisu viimati muudetud 04/02/2023
Külli Prillop