ormus

‘(kala) uim’

Nühhiwad temma selga; ja pärrast, kui jultub, siis kratsiwad temma pead; temma siis agga kulab sest et kratsimist armastab: wimaks tõmbawad sawa poolt õtsast wõrku, mis kui kot köiest tehtud, ja kolme süllase, wägga tuggewa pu külge kinnitud, nenda, et kalla, õtse kui tuppesse, temma sisse jäeb; siis tõmbawad ühhe ainsa sõlme jooksmissega, tedda kõhhe nenda pu külge kinni, et ta mitte ei ormustki sa ligutada … (Masing 1821)
‘Nühivad [kalamehed] tema [= säga] selga ja pärast, kui julgemaks muutub, siis kratsivad tema pead; säga siis aga kuuletub, sest et ta armastab kratsimist. Viimaks tõmbavad [kalamehed säga] saba poolt otsast võrku, mis on nagu kott köiest tehtud ja kolmesüllase väga tugeva puu külge kinnitatud, nii et kala jääb võrgu sisse otsekui tuppe, siis tõmbavad üheainsa sõlme jooksmisega säga nõnda puu külge kinni, et ta mitte uimegi ei saa liigutada …’

seljaormus, kõhuormus, kurguormus

Selja ormused on prunid; kurgo ja kõhho ormused kõllakad … (Masing 1822)
‘Seljauimed on [mõõkvaalal] pruunid, kurgu- ja kõhuuimed kollakad …’

1818

Kuida sissalikkul nelli jalga, nenda temmal ka; agga sest et ta wee ellajas, on temma warwaste wahhel lehhed, miska nenda sõuab kui wessilinnud omma lehtjalgade, ja kallad omma ormustega. (Masing 1818)
‘Nii nagu sisalikul on neli jalga, on ka temal [= krokodillil], ja kuna ta on vee-elajas, on tema varvaste vahel lehed, millega sõuab nagu veelinnud oma ujunahkadega ja kalad oma uimedega.’

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

fittig hurm / a

Göseken 1660

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

orma Floßfedern. d.^{[Tartu k]}

Wiedemann 1893

hurm G. hurma (d)^{[tartukeelne]} (horm, hormus, hurmus) Flosse, Flossfeder.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00