Alamsaksa keelest laenatud oorsak ’põhjus’ (keskalamsaksa orsake) on tavaline sõna Tallinna Püha Vaimu koguduse diakoni Georg Mülleri jutlustes (1600–1606). Korra on seda sõna kasutanud ka Christoph Blume (1667 Uue Testamendi kirjade osalises tõlkes, vt EPAK), ent tema on pidanud vajalikuks lisada sõna juurde selgituse – selle oorsaki (asja) pärast –, mis näitab, et väljaspool Tallinna ei pruukinud oorsak olla laialt tuntud sõna. ♦ Varasemas eesti keeles kasutati samas tähenduses sõna ↗süü, nt Heinrich Stahli põhjaeesti keele sõnastikus (1637) on saksa Ursache ’põhjus’ eesti vasteteks süü ja asi, samad vasted annab veel Hupelgi (1818), Johannes Gutslaffi lõunaeesti sõnastik (1648) esitab Ursache vastetena süü ja viga. Tuletis ↗põhjus tuli kasutusele alles 19. sajandil. |
Tähendused ja näitelausedSe Ohrsaki (Asja) perrast ollen minna Timotöusse teije jure lekkitanut, ke minno armas nink truhw Poik on Issanda sêes, et temma teije Mêele sisse tulletako, minno Têet, kumbat Christusse sêes ommat. Otze ninda kui minna keikes paikas, keikede Koggoduste sêes öppetan. (Blume 1667) Esmaesinemus1601 (käsikirjas)Meddÿ onsat Wanambat A. R. R. omat sensinatze teñapeiwase Pöha Peiwa, kudt kaas needt toiset Kolmet Pöhapeiwadt, enne Ioulo nÿmetanut, Dominicus Aduent2 Doñi, Se on, Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest: Sensinatze Orsake prast, et nente sinatze Peiwade siddes, se Oppetus sest ellawa Iumala Poÿast, meddÿ Issanda Ihexsest Christuxsest, tæma tullemesest, ninck suhre Im̃eaßiast, keickelle rachwalle piddab oppetut ninck kulututh sama. (Müller 1601) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen
Kirjandus
|