oblaat
Sõna oblaat ’armulaualeib’ esmaesitus on Gösekeni sõnastikus (1660).
Vanades tekstides seda sõna kiriklikus tähenduses teadaolevalt kasutatud pole, küll aga esineb oblaat Lithanderi tõlgitud kokaraamatus (1781) hapendamata nisutaignast lameleiva tähenduses.
Eesti keelde on oblaat jõudnud tõenäoliselt saksa keele vahendusel. Algselt on tegu kirikuladina sõnaga oblāta, mis on leksikaliseerunud vorm ladina verbist offerō (ob- + fero) ’pakkuma, ohverdama jm’. Oblāta tähendas eelkõige pühitsemata armulaualeiba, mistõttu oli võimalik hakata sama sõna kasutama ka igapäevaste küpsetiste nimetamiseks. (DWDS)
Lithanderil on sõna alguses a, mitte o. Hupel esitab oma sõnastikus (1818) mõlemad variandid. Wiedemanni järgi on oblaat neologism, aga eestipärase esisilbirõhuga aablat tartukeelne sõna. Sõnaalguse a ja o võisid selles sõnas vahelduda ka keskalamsaksa keeles (vt Lasch, Borchling 1928–1956) ning vene keeleski hääldub rõhutu o a-na, mis võiks seletada Wiedemanni sõnastiku a-algulist sõnavarianti just Lõuna-Eestis (vrd vene обла́тка).
‘armulaualeib’
Jumala-teenistusele minemine ei ole puhtast ärakeeldud; on pealegi palga-wäärt teud kiriku minna, palwe aeal sülitada ja roppu sõnu rääkida, ehk õhtusöömaaeale minna, oblati sust wälja wõtta ja teda pärast teutamiseks ehk nõiarohtude walmistamiseks Kuradile anda. (Jakobson 1870)
‘lameleib’
Leika Ablati ruti ehk träämli wisi katki , märi taignat träämlide peäle…. (Lithander 1781)
‘Lõika leib ruutudeks või ribadeks, määri tainast ribade peale …’
1660 (sõnastikus)
Oblat / (EysenKuche) oblatit (Göseken 1660)
1781 (tekstis)
… segga keik hästi ärra, märi sedda öhhukeste wälja ühhe Ablati peäle … (Lithander 1781)
‘… sega kõik hästi ära, määri seda õhukese kihina leiva peale …’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Oblat / (EysenKuche) oblatit
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
ablat, i, Oblate. +[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] oblat, i, Oblate. +[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
āblat G. āblati (d)[Tartu k] Oblate,
kiriko āblati-pä͜iw Kirchweih. oblāt G. oblāti Oblate.[neologosm]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,03
Kirjandus
• DWDS = Oblate, bereitgestellt durch das Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache, vaadatud 09.09.2021.
• Lasch, Agathe, Conrad Borchling 1928–1956. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Fortgeführt von Gerhard Cordes. Erster Band (A – F/V). Neumünster: Karl Wachholtz.
