oblaat

Sõna oblaat ’armulaualeib’ esmaesitus on Gösekeni sõnastikus (1660).

Vanades tekstides seda sõna kiriklikus tähenduses teadaolevalt kasutatud pole, küll aga esineb oblaat Lithanderi tõlgitud kokaraamatus (1781) hapendamata nisutaignast lameleiva tähenduses.

Eesti keelde on oblaat jõudnud tõenäoliselt saksa keele vahendusel. Algselt on tegu kirikuladina sõnaga oblāta, mis on leksikaliseerunud vorm ladina verbist offerō (ob- + fero) ’pakkuma, ohverdama jm’. Oblāta tähendas eelkõige pühitsemata armulaualeiba, mistõttu oli võimalik hakata sama sõna kasutama ka igapäevaste küpsetiste nimetamiseks. (DWDS)

Lithanderil on sõna alguses a, mitte o. Hupel esitab oma sõnastikus (1818) mõlemad variandid. Wiedemanni järgi on oblaat neologism, aga eestipärase esisilbirõhuga aablat tartukeelne sõna. Sõnaalguse a ja o võisid selles sõnas vahelduda ka keskalamsaksa keeles (vt Lasch, Borchling 1928–1956) ning vene keeleski hääldub rõhutu o a-na, mis võiks seletada Wiedemanni sõnastiku a-algulist sõnavarianti just Lõuna-Eestis (vrd vene обла́тка).

Tähendused ja näitelaused

'armulaualeib'

Jumala-teenistusele minemine ei ole puhtast ärakeeldud; on pealegi palga-wäärt teud kiriku minna, palwe aeal sülitada ja roppu sõnu rääkida, ehk õhtusöömaaeale minna, oblati sust wälja wõtta ja teda pärast teutamiseks ehk nõiarohtude walmistamiseks Kuradile anda. (Jakobson 1870)

'lameleib'

Leika Ablati ruti ehk träämli wisi katki , märi taignat träämlide peäle.... (Lithander 1781)
'Lõika leib ruutudeks või ribadeks, määri tainast ribade peale ...'

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

Oblat / (EysenKuche) oblatit (Göseken 1660)

1781 (tekstis)

... segga keik hästi ärra, märi sedda öhhukeste wälja ühhe Ablati peäle ... (Lithander 1781)
'... sega kõik hästi ära, määri seda õhukese kihina leiva peale ...'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Oblat / (EysenKuche) oblatit

Vestring 1720–1740

Thor Helle 1732

Hupel 1818

ablat, i, Oblate. +[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
oblat, i, Oblate. +[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

āblat G. āblati (d)[Tartu k]Oblate,
kiriko āblati-pä͜iw Kirchweih.
oblāt G. oblāti Oblate.[neologosm]

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,03

Vormistik

a.nim.
   18. saj ablat

a.om.
   18. saj ablati

a.os.
   18. saj ablati

Teemad: saksa laen, 19. sajandi neologism, lõunaeesti keel
Kirjandus
•DWDS = Oblate, bereitgestellt durch das Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache, vaadatud 09.09.2021.
•Lasch, Anna, Conrad Borchling 1928–1956. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Fortgeführt von Gerhard Cordes. Erster Band (A – F/V). Neumünster: Karl Wachholtz.
Sisu viimati muudetud 09/09/2021
Külli Prillop