Vana kirjakeele sõnastik

nuri, nurja

Omadussõna nuri leidub vanades tekstides ainult ühel korral, nimelt Heinrich Stahli “Leyen Spiegelis” (1641). Nuri vaste raamatu saksakeelses rööptekstis on mürrisch ‘tusane, pahur, rahulolematust väljendav’. Stahli saksakeelne tekst (Er wird nicht mürrisch noch grewlich sein) on võetud Lutheri piiblitõlkest, mis siin (Js 42: 4 algus) ei lange täpselt kokku heebrea originaaliga. Lutheri täiendava seletuse järgi (1545. a tõlkes) peaks nicht mürrisch noch grewlich olema sõbralik, leebe, helde, mitte halastamatu, mitte pahur.

Omadussõna nurja on vanades tekstides kasutatud samuti ainult ühel korral – Jacob Kohteni käsikirjalises jutluses (1647). Selles tekstis tähendab nurja ‘kasutu, halb (halbade tagajärgedega)’, täpsemaid tähendusnüansse ei ole võimalik üheainsa kasutusjuhu põhjal esitada.

Keeleajalooliselt on tüvekuju nurja vanem kui nuri (vrd ka soome nurja ‘pahem, vasak; halb, kehv; pahempidine, segipaisatud’). Nuri on häälikuseaduslik lõpukaoline variant tüvest nurja.

Oma sõnastikus pole Stahl sõna nuri esitanud (verb ↗nurisema on olemas). Heinrich Gösekenil (1660) on nuri esitatud tähenduses ‘tülinorija’. Lisaks on Gösekenil mitu näidet, kus nuri tähendab ‘kasutu’ (see tähendus on verbide ↗nurjama ja ↗nurjuma aluseks).

Nuri tähenduses ‘pahur, riiakas, tülinorija’ leidub ka Wiedemanni sõnaraamatus (1893). Wiedemanni järgi on tegemist tartukeelse sõnaga, mida tuleb käänata nuri : nuri. See on Wiedemannil selgelt eristatud sõnast nuri : nurja ‘häbematu, nurjatu’. Ka August Wilhelm Hupel (1818) eristab tartukeelset omadussõna nuri ja tallinnakeelset määrsõna nurja, ent viimasest algvormi moodustamata.

Tähenduses ‘tüli’ on nuri üles märgitud üksikutest murrakutest, mis pole omavahel otseses kontaktis (Valjala, Tarvastu ja Setu; vt EMS). Selline levikumuster viitab sõna suurele vanusele ja varasemale laiemale levikule. Omadussõnu nuri ega nurja, nii nagu neid on kasutanud Stahl ja Kohten, murretest teada ei ole.

Määrsõna nurja on leksikaliseerunud sisseütleva käände vorm sõnast nurja/nuri. Omadussõna nurja/nuri oli juba 17. sajandi keskel kasutusest taandunud, leksikaliseerumine pidi algama enne seda.

Määrsõna nurja tähenduse põhjal võib oletada, et omadussõna nurja/nuri tähendus ‘kasutu’ on vanem kui tähendus ‘pahur, rahulolematust väljendav, tülinorija’.

nuri adj ‘tusane, pahur, rahulolematust väljendav’

Esaias on Chritussest kuhlutanut / ninck pajatanut: Tem͂a ep sahp mitte kissendama ep kahs hühdma / ninck temma hehl ep sahp mitte huhlitzade pehl kuhltut sahma / se pextut pilli roh sahp tem͂a mitte katki murdma / ninck se sutzutaja tacht ep sahp temma mitte errakustma / temma ep sahp mitte nurri / ep kahs hirmolick olla. (Stahl 1641)
‘Jesaja on Kristuses kuulutanud ning ütelnud: Tema ei kisenda ega karju, tema häält ei ole kuulda tänavail. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, [ta levitab ustavalt õigust. Tema ei nõrke ega murdu] ta ei ole pahur ega hirmutav …’ (Js 42: 2-4)

nurja adj ‘kasutu, halb (halbade tagajärgedega)’

… ninck temma nauw ollj nurja olnut, olli temma temma puttud suhrecks teinut, Eth temma ühe Kewe ohn wettanut, ninck hennest ülles puhnut. (Kohten 1647)
‘… ning tema nõu oli olnud halb, oli tema patud suureks teinud, nii et ta köie oli võtnud ning end üles poonud.’

nurja adv ‘kasutuks, tühja’

Nurja, nurja, nurja tahhan ma sedda tehha; se kroon ei ollege mitte ennam, sennikui se tulleb, kelle kohhus on sedda sada, sellele annan minna sedda. (Piibel 1739)
‘Varemeiks, varemeiks, varemeiks teen ma selle! Seegi ei jää selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on õigus selle peale, ja mina annan selle temale.’ (Hs 21: 32)
Mind, helde Jummal, öppeta, Keik kurjad kombed wihkama, Et ma ei lähhe nurja! (Arvelius 1782)
‘Mind, helde Jumal, õpeta, kurje kombeid vihkama, et ma ei läheks hukka!’
Keik sinno palluminne ja sinno tö on selle sannakuulmatta kombega nurja läinud. (Holtz 1817)
‘Kõik sinu palumine ja töö on selle sõnakuulmatu kombe pärast tühja läinud.’

1641 – nuri adj

Esaias on Chritussest kuhlutanut / ninck pajatanut: Tem͂a ep sahp mitte kissendama ep kahs hühdma / ninck temma hehl ep sahp mitte huhlitzade pehl kuhltut sahma / se pextut pilli roh sahp tem͂a mitte katki murdma / ninck se sutzutaja tacht ep sahp temma mitte errakustma / temma ep sahp mitte nurri / ep kahs hirmolick olla. (Stahl 1641)
‘Jesaja on Kristuses kuulutanud ning ütelnud: Tema ei kisenda ega karju, tema häält ei ole kuulda tänavail. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, [ta levitab ustavalt õigust. Tema ei nõrke ega murdu] ta ei ole pahur ega hirmutav …’ (Js 42: 2-4)

1647 – nurja adj

… ninck temma nauw ollj nurja olnut, olli temma temma puttud suhrecks teinut, Eth temma ühe Kewe ohn wettanut, ninck hennest ülles puhnut. (Kohten 1647)
‘… ning tema nõu oli olnud halb, oli tema patud suureks teinud, nii et ta köie oli võtnud ning end üles poonud.’

1739 – nurja adv

Sest Jehowa tahhab om̃a rahwale kohhut moista, ja om̃a sullaste pärrast kahhetseda, kui ta nääb, et nende wäggi käest ärraläinud ja nurja sanud, mis kallis ja mis alw olli. (Piibel 1739)
‘Sest Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba. (5Ms 32: 36)’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660

Ein unnützer Wrante / nurri. nutler / (der sich unnütz machet) nurri. unnützer / (nutler / wrante) nurri â nurrisema. vergebliche Arbeit / tühhi / nurri töh. streitsüchtig / [contentiosus Stencker] der Lust zu streiten hat / üx nurri / rihde (messa) mees


Vestring 1710–1730

Nurja zu schanden, zu nichte


Thor Helle 1732

nurja zu schanden, zu nichte.


Hupel 1818

nurja zunichte, zuschande. r.[Tallinna k] „minnema verderben, zunichte gehen. nurri abscheulich d.[Tartu k] nurri-piddi rückwärts oder verkehrt (spinnen) r.[Tallinna k]


Wiedemann 1893

nuri G. nuŕja ungehöriger Zustand, Ungehörigkeit, Unvollendetheit (nur in manchen Verbindungen und Redensarten),
nuŕja minema zu Grunde gehen, zu nichte gehen, zu Schanden werden,
nuŕja jätma unvollendet lassen,
nuŕja-tȫ vergebliche Arbeit,
nuŕja-le͜iba sȫma sein Brot essen, ohne zu arbeiten,
nuŕja-jutt halblautes Gespräch,
nuŕja pidi verkehrt,
nuŕja pidi sāma in Streit, Uneinigkeit gerathen.
nuri G. nuri (d)[Tartu k] = nurikas; – = nuru. nurikas G. nurika (nuri) brummig, böse, zänkisch.

10 000 tekstisõna kohta

nuri, nurja adj

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,04
18. sajandil – 0,00

nurja adv

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,08

a.nim.
17. saj nuri, nurja

Kirjandus

• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• Habicht, Külli; Prillop, Külli 2013. Sõnaharuldusi Heinrich Stahli teostest. – Eesti ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri 4(3), 13–36