Vana kirjakeele sõnastik

muul

Loomanimetus muul on eestikeelsetes tekstis olemas alates 17. sajandi keskpaigast. Häälikuliselt langeb eesti muul kokku keskalamsaksa sõnaga mûl, mûle, mistõttu seda peetaksegi alamsaksa laenuks (nt ASL). Esialgu leidub muul aga ainult Lõuna-Eestis tegutsenud autorite tekstides ning Hupelgi (1818) märgib selle tartukeelseks sõnaks. Niisugune levik on alamsaksa laenude puhul ebatavaline. Võimalik, et muul on (lõuna)eesti keelde jõudnud hoopis vene keele vahendusel. Algupäraselt on tegu ladina sõnaga mūlus. Samas tuleb eesti tekstides kaudselt ikkagi välja ka saksa keele mõju – nimelt esineb muul kõige vanemates kirjapanekutes ainult saksaeeskujulise liitsõna muuleesel koosseisus (vrd saksa Maulesel, mida kasutati kokkulangevuse vältimiseks sõnaga Maul ’mokk’ (DWDS)).

17. sajandi I poole autorite Georg Mülleri, Heinrich Stahli ja Joachim Rossihniuse tekstides puuduvad piiblisalmid, kus on muuladest juttu. Õieti, mõnikord on nad Piiblit tsiteerides selle looma lihtsalt mainimata jätnud, kui see pole teksti mõtte edasiandmisel oluline tundunud. Hiljem on käibele tulnud ja põhjaeesti piiblitõlgetes kasutusele jäänud hobueesel. Vrd nt Ps 32: 9 tõlkeid ja refereeringuid:

Müller (1605): Neistsamast on se Pöha W: kulutanuth, eth næmat io nÿ rum̃alat omat, kuÿ nedt hobboset, sest, eth eb næmat mingkit sarna aßia lebbÿ såå tallituth, kudt v̈xpeines lebbÿ nente Waliade.
Stahl (1638): Erra olcket mitte kudt hobboset / kennelle ep ommat meelet / kenne suhde sisse waljat ninck suhlisset pannaxe / kus nemmat muito mitte tachtwat sanna kuhlma.
Blume (1666): Olket mitte kud hobboset nink Muhl Eselit / kelle ei ole Moistus / kelle waljat nink Suhlisset Suh sisse pannetaxe / kus nemmat mitte sinno jure tachtwat.
Piibel 1739: Ärge olge kui hobbone, kui hobbo-esel; need on moistmatta; nende suus on sulissed ja waljad, neid taltsiks tehha, et nem̃ad muido ei tulle so liggi.

Esimene tekst, kus muul leidub omaette sõnana, on Virginiuste käsikirjaline Vana Testamendi tõlge aastaist 1687–1690. Seejuures käänavad Virginiused seda sõna i-tüvelisena (muul : muuli). Just i-tüvelisena on muul esitatud ka näiteks Svenske lõunaeesti sõnaraamatus 18. sajandi I poolel. 19. sajandi teisel poolel nimetab Wiedemann i-tüvelist käänamist piiblikeelseks ning esitab ka a-tüvelise variandi muul : muula. a-tüvelisena on muul olnud kasutusel Hiiumaal, ent tähenduses ’veise mokk’; vrd saksa Maul ’(looma) suu’. Arvatavasti on eesti kirjakeeles omavahel segunenud eri piirkondade sõnad muul : muuli ’eesel’ ja muul : muula ’mokk’.

Nink Absalom sai Tawida Sullasta wasta, ja soitis ühhe Muuli Seljas. Nink kui se Muul ühhe suure Oksalikko Tamme ala sai, sis jäi Absalomi Pää sesam̃a Tam̃e külge ninda kinni, et täma poos Taiwa nink Maa wahhel, agga se Muul jooksis täma ald ärra. (Virginiused, 1687–1690)
‘Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas muula seljas, ja kui muul jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna muul läks tema alt edasi.’ (2Sm 18: 9)

muuleesel

Olket mitte kud hobboset nink Muhl Eselit / kelle ei ole Moistus / kelle waljat nink Suhlisset Suh sisse pannetaxe / kus nemmat mitte sinno jure tachtwat. (Blume 1666)
‘Ärge olge nagu hobused, nagu muulad ilma aruta; neid tuleb suuliste ja valjastega taltsaks teha, muidu nad ei tule su ligi.’ (Ps 32: 9)

umbes 1648–1656 (käsikirjas)

Ninck Absalom puttis Dawidi sullaste wasto, ninck isti ütte MuhlEseli selgen. Ninck se MuhlEsel tulli ütte suhre tamme alla, kus sacket ossat ollit, ninck temma päh jäihi kindi sestsammast tammest, eth temma ninda olli taiwa ninck mah wahjel, se MuhlEsel enge kumb temma allan olli, letz erra. (Gutslaff 1648?–1656?)
‘Siis sattus Absalom Taaveti sulaste ette. Absalom ratsutas muula seljas, ja kui muul jõudis suure oksliku tamme alla, siis jäi Absalom peadpidi tamme külge, jäädes rippuma taeva ja maa vahele, kuna muul läks tema alt edasi.’ (2Sm 18: 9)

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Svenske 18. saj I pool

Muhl, i. Maulesel


Thor Helle 1732


Hupel 1818

muul, i, Maulesel; Luth. Maul +.[saksa laen] d.[tartukeelne]


Wiedemann 1893

mūľ G. mūli (bl)[piiblikeelne], mūl G. mūla Maulthier (Equus Mulus); — = mūling; — (d)[tartukeelne] = mūlukas; — mūlad (D)[Hiiumaal] Maul des Rindes (auch eine Speise davon).

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,00

a.nim.
17. saj muhl

Kirjandus

• ASL = Viikberg, Jüri. Alamsaksa laensõnad eesti keeles.
• DWDS = Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache.

Accept Cookies