mõõduma

‘piisama, jätkuma’

Ellinaeri kụ̈lw mõedub wägga rohkeste … (Masing 1825)
‘Õlinaeri külvist jätkub väga rohkelt …’

‘mõjuma’

Salwid, pulbrid, taimed, ja sõnad on kõige ülemad abiriistad; sagedaste mõõdub ka jo paljas teretamine, suu-õhk ja silma-waate. (Jakobson 1870)

1818

Jndia rahwal on temma peawiljaks muist iggapäwaseks leiwaks: õmmetige iggal aastal mitto kümmend laewatäit majale kaubale wiakse; sennest on nähha, kui wägga temma kaswab, wodab ja mõedub. (Masing 1818)
‘India rahvale on see [= riis] peamiseks viljaks ja igapäevaseks leivaks, ometigi viiakse seda igal aastal mitukümmend laevatäit mujalegi müügiks, millest on näha, kui hästi tema kasvab, saaki annab ja kuidas temast jätkub.’

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

mȭduma, -dun (un), -duda, mõuma, -un, -uda (mõjuma, mõjoma, mȭnduma, mõoma, 1) messen intr., ein Maass haben oder halten, also: wohin reichen, sich erstrecken, einwircken, etwas ausrichten, Wirkung üben, und hinreichen, verschlagen, lohnen,
se kahju mȭdub (mõub) ka rahwale diese Schade erstreckt sich auch, wirkt auch, auf das Volk,
südame pe͜ale mȭduma auf das Herz Eindruck machen,
kellele sõna-õpetus e͜i mȭdu (mõu) wer sich nicht sagen lässt,
se e͜i mȭdu (mõu) minuse das trifft mich nicht,
sõńńik e͜i mȭdu (mõu) selle māle Dünger richtet bei diesem Boden nichts aus,
tema jutt e͜i mȭdu (mõu) = er redet in den Wind,
laz’ nad (ne͜id) sāda, et lūse mȭdub (mõub) mögen sie bekommen, dass es bis auf die Knochen reicht (d.h. tüchtig),
kül’w mȭdub (mõub) die Saat giebt reichliche Frucht,
küll wihma olnud, aga selle māle ta ep ole e͜i mȭdund (mõund) es ist wohl Regen gewesen, aber für dieses Land hat er nicht verschlagen. mõjuma, -un, -uda, mõjoma (d)^{[tartukeelne]} = mȭduma.