mõnistama, mõnistus

Sõnad mõnistama ja mõnistus leiduvad Heinrich Gösekeni saksa-eesti sõnastikus (1660). Mõnistus on selles esitatud saksa Fortgang ’edenemine, jätkumine’ vastena. Samatähenduslikud peaksid Gösekeni järgi olema ka ladina successus ’edu, õnnestumine’ ja eesti ↗õnnistus. Verb mõnistama on näitelauses tee on pisut mõnistanud. Siin on mõnistama saksa vaste baten, batten ’kasu tooma’.

Gösekeni sõnastikust on mõnistama ja mõnistus jõudnud ka Wiedemanni sõnastikku (1869, 1893). Muudest vana kirjakeele allikatest neid sõnu teada ei ole (kui just Kullamaa vakuraamatusse 16. saj I poolel üles tähendatud juhuslikus fraasis Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnist to[nz]ull pastust pole kasutatud sedasama sõna).

♦

Läänemurdest (sh Kullamaalt) on üles märgitud sarnane verb mõnustama ’õnnestuma, edenema’ (EMS). Göseken oli Kullamaa pastor ja ilmselt on tema sõnastiku mõnistama sama mis murdesõnastiku mõnustama. Tegemist võib olla tuletisega sõnast mõnu, juhul kui mõnu on omakorda vana tuletis tüvest mine-(ma), mille vanem kuju oli mene- (vrd ka tegema – tegu, lugema – lugu, nägema – nägu; vt ETY). Soome keeles on olemas tüvest mene- tuletatud menestys ’edu; menu’ (vrd ka soome meno ’minek; hoog’; eesti kirjakeele menu on laenatud soome keelest keeleuuenduse ajal).

Tüvi mõni ei sobi Gösekeni mõnistama ja mõnistus tuletusaluseks oma tähenduse tõttu. Soome keeles on küll olemas monistus ’paljundamine’ (vrd moni ’mitu’), aga see jääb saksa Fortgang’i ja ladina successus‘e tähendusest kaugemale kui minema-tüvest tuletatud mõnistus/mõnustus ’õnnestumine, edu’.

Kirjandus

• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.