Vana kirjakeele sõnastik

härrastama

Tänapäeva kirjakeeles on härrastama tuletis omadussõnast härras ning tähendab ’härdaks tegema’. Sellises tähenduses härrastama vanades eestikeelsetes tekstides ei esine.

Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660) on aga esitatud herrastama tähenduses ’halastama’ (saksa vaste sich erbarmen). Muudest allikatest seda sõna ei leia. Gösekenilt on verbi herrastama oma sõnastikku (1869, 1893) võtnud ka Wiedemann, tõlgendades Gösekeni ortograafia e-d ä-na – nii sai kõnealuse verbi siduda omadussõnaga härras ’tundlik, hale’ (Wiedemannil ilma h-ta: ärras ja ärrastama). Kui omadussõnast hale on tuletatud halastama, siis võib ka omadussõnast (h)ärras ’hale’ olla tuletatud (h)ärrastama ’halastama’. Selle tõlgenduse vastu räägib siiski asjaolu, et Göseken ise pole sõnale herras esitanud tähendust ’hale’, vaid hoopis ’tülgastus, tüdimus’.

1660 (sõnastikus)

Sich erbarmen / Armo andma / heitma / hallestama / herrastama. (Göseken 1660)

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660

Abscheu (Eckel) hirm / herras / tüddi. Sich erbarmen / Armo andma / heitma / hallestama / herrastama. überdrus / (tüddi / herras / pahha meel.


Vestring 1710–1730


Clare 1730


Thor Helle 1732


Svenske 18. saj I pool


Hupel 1818


Wiedemann 1893

ärras G. ärda (ärda) mitleidig, kläglich, elend,
ä. mēľ Mitleid,
ärdaste nutma jämmerlich, bitterlich weinen.
ärrastama, -tan, -tada (G)[Gösekeni sõnastikust] sich erbarmen.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00