miina

Miina on iidne kaalu- ja rahaühik, mille täpne väärtus olenes ajast ja kohast (vt ISBE). Eesti keelde on sõna miina jõudnud Piibli kaudu (vrd ladina mina < kreeka mna).

1939. aasta juubeliväljaandes on vana tõlke miina asendatud maanu’ga (vrd akadi manû, heebrea maneh). Veel uuemates tõlgetes on enamasti miin (omastavas käändes miini).

Esimeses eestikeelses Piiblis 1739. a on miinat nimetatud vaid kahel korral (Hs 45: 12 ja 1Mak 14: 24), muudel juhtudel on see asendatud mõne tuttavama vääringuga (nõnda ka Lutheri tõlkes (1535), kus mina esineb ühe korra), nt Esr 2: 69 on Lutheril fünf tausent pfund silbers ja 1739. a eesti tõlkes höbbedat olli wiis tuhhat naela (vt ka 1Kn 10: 17, Ne 7: 70,71), 1Mak 15: 18 on Lutheril tausent pfundenn ja 1739. a eesti tõlkes tuhhat lodi raske.

Tähendused ja näitelaused

Pärrast sedda läkkitas Simon Numeniust Roma-liñna, ja temmal olli suur kuld-kilp tuhhat mina lööd raske, seks, et ta nendega piddi seädust teggema. (Piibel 1739)
'Pärast seda läkitas Siimon Numeeniose Rooma, kaasas suur kuldkilp, tuhat miini raske, et kinnitada liitu nendega.' (1Mak 14: 24)

Esmaesinemus

1739

Ja üks sekel peab kakskümmend Kera ollema; üks Mina peab teile ollema kakskümmend sekli, wiiskolmatkümmend sekli, wiisteistküm̃end sekli. (Piibel 1739)
'Ja seekel olgu kakskümmend geerat; miina olgu teil kakskümmend seeklit, kakskümmend viis seeklit, viisteist seeklit!' (Hs 45: 12)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,01

Vormistik

a.nim.
   18. saj mina

Teemad: piiblitõlge
Kirjandus
•ISBE = International Standard Bible Encyclopedia
Sisu viimati muudetud 24/08/2022
Külli Prillop