Miina on iidne kaalu- ja rahaühik, mille täpne väärtus olenes ajast ja kohast (vt ISBE). Eesti keelde on sõna miina jõudnud Piibli kaudu (vrd ladina mina < kreeka mna). 1939. aasta juubeliväljaandes on vana tõlke miina asendatud maanu’ga (vrd akadi manû, heebrea maneh). Veel uuemates tõlgetes on enamasti miin (omastavas käändes miini). Esimeses eestikeelses Piiblis 1739. a on miinat nimetatud vaid kahel korral (Hs 45: 12 ja 1Mak 14: 24), muudel juhtudel on see asendatud mõne tuttavama vääringuga (nõnda ka Lutheri tõlkes (1535), kus mina esineb ühe korra), nt Esr 2: 69 on Lutheril fünf tausent pfund silbers ja 1739. a eesti tõlkes höbbedat olli wiis tuhhat naela (vt ka 1Kn 10: 17, Ne 7: 70,71), 1Mak 15: 18 on Lutheril tausent pfundenn ja 1739. a eesti tõlkes tuhhat lodi raske. |
Tähendused ja näitelausedPärrast sedda läkkitas Simon Numeniust Roma-liñna, ja temmal olli suur kuld-kilp tuhhat mina lööd raske, seks, et ta nendega piddi seädust teggema. (Piibel 1739) Esmaesinemus1739Ja üks sekel peab kakskümmend Kera ollema; üks Mina peab teile ollema kakskümmend sekli, wiiskolmatkümmend sekli, wiisteistküm̃end sekli. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: piiblitõlge
Kirjandus
|