lepp, lepne
Puunimetus lepp (omastavas käändes lepa) on esitatud nii põhja- kui ka lõunaeesti sõnastikes juba 17. sajandil. Tekstides on lepast esmakordselt juttu 18. sajandi I poolel. Sanglepp on esimest korda mainitud sajandi jagu hiljem, nimelt S. H. Vestringi käsikirjalises sõnastikus. Seejuures on Vestring pidanud vajalikuks ära märkida, et talupojad kasutavad sanglepa kleepuvaid lehti seebi asemel.
Tüve lepp : lepa või selle tuletist lepp : lepu on eesti keeles kasutatud ka vere ja punase (punakaspruuni vms) värvuse tähistamiseks. Niisuguse tähenduse esitab tuletisele lepp oma sõnastikus juba Heinrich Göseken (1660), aga vanades tekstides see esile ei tule. Et värvuse ja vere tähendus on pigem tuletisel (lepp : lepu), tuleks lepapuu tähendust pidada algupärasemaks kui värvuse tähendust. Lisatähendus ’punane’ on siis tekkinud seetõttu, et lepakoor annab punast värvi (vt lisaks ;Uibo 2014: 66–67). lepp-sõna kasutamine tähenduses ’veri’ võis levida, kui vere nimetamine oli tabu.
♦
Sõnaga lepp on seotud üks radikaalse tähendusmuutuse läbi teinud väljend, nimelt nagu lepase reega / nagu lepse reega ’takistusteta, hästi, jõudsasti’.
Algselt tähendas nagu lepase reega minema hoopiski ’halvasti edenema’. Tähenduse ’halvasti’ annab väljendile nagu lepase reega ka Wiedemanni sõnastik (1893) ja seda leiab veel 20. sajandi alguse tekstidestki. Väljendit on kasutatud ka pealiskaudselt (ja seetõttu halvasti) tehtud töö kohta; vt pildil.
Paide teataja, 25. okt 1901
Lepapuidust esemed lagunesid kiiresti ega olnud vastupidavad. Samas on leppa lihtne töödelda ja lepapuidust regi libises hästi. Kui metafoori tõlgendamisel seati lepa kui materjali asemel keskmesse regi, sai võimalikuks tähenduse ümbertõlgendus negatiivsest positiivseks. (Õim K., Õim A. 2012)
lepp
kui tulleb soe päwa paiste paasto aial, siis hakkab toito sama leppa ja pao urwest (Helle 1732)
‘Kui tuleb soe päikesepaiste paastu ajal, siis hakkab [mesilane] toitu saama lepa ja paju urbadest.’
lepne ‘lepane, lepa-‘
Lepsed lehhed, et kül neid peaks arwama keigealwemaks, siiski on nemmad hea söök lammastele; ning et nemmad kibbedad on, siis on need neile kui üks rohhi. (Hupel 1766)
‘Lepalehed, ehkki neid peaks pidama kõige halvemaks, on siiski hea söök lammastele; ja oma kibeda maitse tõttu on need lammastele nagu rohi.’
1648 (sõnastikus)
Elre Leppa (Gutslaff 1648)
1732 (tekstis)
kui tulleb soe päwa paiste paasto aial, siis hakkab toito sama leppa ja pao urwest (Helle 1732)
‘Kui tuleb soe päikesepaiste paastu ajal, siis hakkab [mesilane] toitu saama lepa ja paju urbadest.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
Elre Leppa Elre Knospe Leppa Tilck / a /
Göseken 1660
Erl / (alnus) leppe puh Elleren knospen / leppeset urmat. blut und Eyter durch einander / Leppo.
also wenn ein Leichnam fleust sagen sie / haiab palio leppo. durchlauff / weddal köcht / leppo többe.
Vestring 1710–1730
Lep G pa Die Erle
Leppa Leht Ellern blätter
Sang-Lep Eine art Ellern mit härtzigten blättern, so die Bauren an stat Seiffe gebrauchen
Thor Helle 1732
lep die Erle. sang lep eine Art von Erlen. lepne von Erlen. leppa lind ein Vogel, oben grün, roth unterm Bauch, das beym Vieh Blut verutsacht.
Hupel 1818
lep, pa. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Erle, lf. Eller. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] das Blut von Fischen. W. (auf Dagen.)[Hiiumaa]
„kalla ganz kleiner Fisch. r.[Tallinna k]
„ oder leppa lind Ketterling. P.[Pärnu] ein gewisser bunter Vogel. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
leppa urwad Zapfen an Ellern. r.[Tallinna k] lepne von Ellern. adj. r.[Tallinna k] leppa (oder leppiko. d.[Tartu k]) seen Ellern-Rieschen. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
,,trino kleiner rother Käfer mit schwarzen Pünktchen. J.[Järvamaal]
Wiedemann 1893
lepp G. lepa 1) Erle, Eller (Ainus Tournef.),
saṅg-lepp, iza-l., must l., were-l. Schwarzeller (Alnus glutinosa Gaertn.),
ema-l., pask-l., walge l., saṅg-l. (D)[Hiiumaa] Rotheller (Alnus incana D. C.),
lepa-lind (li͜ur) Buchfink (Fringilla caelebs L.), auch andere mit Roth (vgl. d. folg.) gezeichnete Vögel, wie Rothkehlchen (Erithacus Rubecula L.), Hänfling (Linota cannabina L.), Stieglitz (Acanthis Carduelis L.), Dompfaff (Pyrrhula rubicilla Pall.), Gartenröthling (Ruticilla Phoenicurus L.),
lepa-trīnu Sonnenkäferchen (Coccinella L.),
lepp-ma͜im Elritze (Cyprinus Phoxinus L.);
2) Erlenzweig (zum Tragen von Heu), daher auch lepa-tä͜iź rāmatu͜id ein ganzer Haufen Bücher. lepp G. lepa, lepu (G)[Göseken] Blut (ausgeflossenes, bes. von Thieren), Blutwasser,
surnud ajab paľju leppa die Leiche fliesst stark, we͜is kuzeb od. ajab leppa d. Rind hat Blutharnen, lepu-tõbi (G)[Göseken] Ruhr. lepp G. lepu (SW, A) [Põhja-Eesti edelaosa, Alutaguse] Fuchs, rothes Pferd, tume-l. Schweissfuchs, lina-laka-l., waľkija-laka-l. Goldfuchs mit weisser Mähne. lepne G. lepse (lepane) erlen, von Erlenholz, figl. schlecht, schwach, jämmerlich,
nāgu lepse reega edasi minema wie mit einem erlenen Schlitten (d. h. schlecht) vorwärts gehen.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,08
Kirjandus
• Uibo, Udo 2014. Sõnalood.
• Õim, Katre; Õim, Asta 2012. Kvalitatiivsed muutused fraseoloogias: olemus ja suunajad. – Mäetagused 51, lk 59–80.
