Vana kirjakeele sõnastik

läng

Kalanimetus läng leiab kasutust Johann Lithanderi tõlgitud esimeses eestikeelses kokaraamatus (ilmus 1781). Lithanderi enese saksakeelse seletuse järgi on läng teatud tursk (kokaraamatu rootsikeelses originaalis on selle kala nimetus lång). Tegemist on rootsi keelest kokaraamatu tõlke tarbeks üle võetud sõnaga; sama sõna kasutati ka saksakeelsetes tõlgetes. Muud eesti allikad sõna läng ei tunne.

Peamine längi-retsept selles kokaraamatus on Skandinaavia traditsioonilise libekala (rootsi k lutfisk) valmistamiseks – niisuguse nime all tuntakse seda rooga praegu. Tegemist on pikalt leelises leotatud kuivatatud tursaga.

Kuida Längid lehhelisse sees leotakse. (Lithander 1781)
‘Kuidas turska leelises leotatakse’

längikala

leika se längi-kalla parrajaks tükkiks katki, ja kui se on keedetud, siis panne Turslagi peäle, ja anna sedda ülles sullatud woi, ehk tummiks tehtud woi-Soostiga, ning ripputa penikesseks tougatud Piprat senna peäle. (Lithander 1781)
‘Lõika längikala parajateks tükkideks ja kui tükid on keedetud, siis pane need sõelale ning serveeri sulatatud võiga või poolpaksu võikastmega ja riputa peale peenestatud pipart.’

1781

Seddasamma wisi woib ka lehhelisse sees leotud Längid walmistada, kui need agga essite wee sees on keedetud, ja waht peält ärrawoetud. (Lithander 1781)
‘Samamoodi võib ka leelises leotatud länge valmistada, kui neid on kõigepealt vees keedetud ja vaht pealt ära võetud.’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Clare 1730


Thor Helle 1732


Svenske 18. saj I pool


Hupel 1818


Wiedemann 1893

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,11

a.nim.
18. saj läng
a.om.
18. saj längi, länga
m.nim.
18. saj längid