lahing

Sõna lahing teadaolev esmaesinemus eestikeelsetes kirjalikes tekstides on Rootsi kuninga sõjaseaduste lõppu lisatud sõdurivandes. Raamatuke on trükitud oletatavasti 1697. aastal, täpsed andmed puuduvad.

Nimetatud trükises on sõna lahing alguses veel konsonantühend sl, nii nagu on ka rootsi murretes ja alamsaksa keeles, kust see sõna on eesti keelde laenatud (alamsaksa slachtinge, rootsi slachtning; vt ETY). Erinevalt tänapäeva keelest on lahing siin käänatud i-tüvelisena (lahing : lahingi).

Sõjaseadustega umbes samast ajast pärit Andreas ja Adrian Virginiuse käsikirjalises Vana Testamendi tõlkes (1687–1690) on lahing kujul laheng ja käänatud o/u-tüvelisena, st analoogselt vanade *nko-liiteliste (praegu ng-lõpuliste) sõnadega. (2. silbi e on Virginiustel lõunaeestiline; vt täpsemat levikut EMS.)

Trükipiiblis 1739. aastal on lahing jällegi i-tüveline. Hupel (1780, 1818) esitab i-tüvelise kõrval ka e-tüvelise variandi ning alles Wiedemann (1869, 1893) toob välja u-tüvelise käänamisvõimaluse.

1918. a õigekirjutuse-sõnaraamat fikseerib sõna lahing lõpuks ainult u-tüvelisena. Kirjalikes tekstides olid u-tüvelised vormid ülekaalu saanud 19. sajandi viimasel kümnendil.

Tähendused ja näitelaused

Sul ep olleks woimust pudund need jum̃alakartmatta ühhes lahhingis öigede kätte alla anda, ehk hirmsade metsaliste kätte, ehk waljo sannaga nende peäle ühhe hobiga otsa tehha. (Piibel 1739)
'Sina ei olnud võimetu andma neid jumalakartmatuid õigete kätte lahingus, või hirmsate metsloomade või valju sõna läbi ühekorraga hävitama,' (Trk 12: 9)
Issand sino Jum̃al saap neid sino ette andma, nink saap neid suure Lahhingoga mahha lööma, senni kui täma neid ärra häwitap.  (EPAK, Virginiused 1687–1690)
Issand, su Jumal, annab nad su kätte ja viib nad suurde segadusse, kuni nad hävitatakse. (5Ms 7: 23)

Esmaesinemus

1697?

Ja ninda kui ühel trulikull Soldatill hästi Sünnib / See olgo Slahingin tormi Joocksmissen egk mis suckusse asja tallitamissen ... (Sõjaseadused 1697)
'Ja nii nagu kohane igale truule soldatile, olgu see lahingus, tormi joostes või mis tahes asja talitades ...'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Vestring 1720–1740

Lahhing G gi Die Schlacht
Söa Lahhing Die feld Schlacht

Clare 1730

—

Thor Helle 1732

lahhing die Schlacht.

Svenske 18. saj I pool

—

Hupel 1818

lahhing, i od[või]e, die Schlacht. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

lahiṅg G. lahiṅgi (lahiṅge), lahiṅgu Schlacht,
kahe mehe l. Duell,
mere-l. Seeschlacht.
l. jä͜i otsuseta die Schlacht blieb unentschieden;
— st. laeṅg.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,01
18. sajandil - 0,04

Vormistik

a.sisseü.
   18. saj lahhingisse
a.seesü.
   17. saj slahingin
   18. saj lahhingis
a.seestü.
   18. saj lahhingist

Teemad: piiblitõlge, tüvevokaal, alamsaksa laen, rootsi laen
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Sisu viimati muudetud 02/06/2023
Külli Prillop