Lagunema esineb vanades tekstides lisaks tänapäevasele tähendusele ’purunema’ ka tähenduses ’levima, avarduma’. Samad tähendused olid ka verbil laguma. Lagu(ne)ma tähenduses ’levima, avarduma’ on tuletatud tüvest lage/lai (lõunaeestis lagja ~ laǵa ’avar, lai’; tüve algkujuks rekonstrueeritakse *lakja). Selles tähenduses on laguma esitatud juba Gösekeni sõnaraamatus 1660. aastal. Tänapäevases tähenduses lagu(ne)ma 17. sajandi allikates teadaolevalt puudub, v.a sajandi viimasest kümnendist pärit üksikud näited ühendverbi ära lagu(ne)ma koosseisus. Lagu(ne)ma tähendus ’purunema’ on sõnastikes ja tekstides antud alates 18. sajandist ja see võib olla tähenduse ’laiali minema, levima’ edasiareng. Nende tähenduste omavaheline seos ilmneb tõsiasjas, et millegi levimine laiemale alale võib olla tingitud purunemisest, osadeks jagunemisest. Mõlemad tähendused on põimunud näiteks väljendis sitt ei lagune, mida Wiedemann (1893) seletab saksa keeles Dünger lässt sich nicht ausbreiten ’sõnnik ei lase end laotada’, samuti väljendis jäälagunemine ~ veelagunemine. Tähenduse ’purunema’ kujunemist võis soodustada ka ühendverb ära lagu(ne)ma, milles lagu(ne)ma tähendusmuutus ilmneski kõige varem. Määrsõna ära üks ülesandeid on viidata asjade tavapärase, hea seisu minetamisele. Põhjaeesti tekstides on ära-ühendeid rohkem kui lõunaeestis ning just põhjaeesti keeles ongi lagu(ne)ma põhitähenduseks kujunenud ’purunema’. Teisalt võib lagu(ne)ma ’purunema’ allikas olla ka tüvi lagu ’lamandumine’ (lagu on sellises tähenduses ühel või teisel kujul olemas põhjaläänemeresoome keeltes, nt soome lakoontua ’lamanduda’). Lagu arvatakse olevat saadud alggermaani tüvest *laǥa- (vt ETY), mille järglane on näiteks nüüdisrootsi murrete lag ’ladestus; küüni kogutud hein või vili’ (vt Häkkinen 2004), aga ka Setu ja Nõo lagu ’rehepealne’ (vt EMS). Vanematest eesti keele sõnastikest lagu siiski puudub ning teadaolevalt ei esine seda ka tekstides. ♦ August Wilhelm Hupel (1818) on püüdnud lagu(ne)ma tähendustel vahet teha tüvevokaali järgi: lago(ne)ma on tema sõnastikus ’eraldama; levima’, lagu(ne)ma aga ’purunema’. Lisaks on Hupeli järgi lõunaeesti keeles ka liitest tulenev tähenduserinevus: lagonema tähendab 'levima' ja laguma 'purunema'. Teised sõnastike autorid niisugustele vahetegemistele ei osuta. Lõunaeesti tekstides on verbiliitest olenemata valdav tähendus 'levima' ning põhjaeest tekstides 'purunema'. Näiteks Vestringi põhjaeesti sõnastikus (18. saj I pool) on sellesse algselt lisatud tähendus 'levima' hiljem hoopis maha tõmmatud. ♦ Gutslaffi Vana Testamendi tõlkes on lagu-tüvest moodustatud verbina kasutusel hoopis laguwe(h)ema, nt lagguweheket welja se rahgwa secka 'Minge laiali rahva sekka' (1Sm 14: 34), vt EPAK, vrd Seto lagovama 'purunema' (SeS). |
Tähendused ja näitelaused'levima, avarduma'Ent et se kawwemballe Rachwa sekkä ei laggone / sis ähwwerdakem neid köwwaste / et nemmä eddispeide ennämb ütteke Innimisse wasta sel Nim̃el ei pajata. (Wastne Testament 1686) Meije Suh om hendä üllesawwanu teije pohle / Korintilesse / meije Süddä om laggonu. (Wastne Testament 1686) 'laiali varisema, purunema'Siis kutsus kunningas Joas preestri Jojada ja teised preestrid, ja ütles nende wasto: Mikspärrast ei kohhenda teie seäl koias, mis laggunud? sepärrast ärge wötke nüüd sedda rahha omma tutwatte käest, waid andke sedda se koia laggunud kohtade tarwis. (Piibel 1739) Sõnaühendidvälja lagumaNink Jesus kähnd jälle Waimu Wäen Galilea Mahle: Nink Pajatus laggosi temmäst wälja / sinnä ümbrekaut kike Paiku. (Wastne Testament 1686) ära lagunemaTäma Lihha LuuLiikmissed omat töine töises kinni, nink omat Kowaste täma Küljes, et täma ei woi mitte ärra Laggoneda. (Virginiused 1687–1690) Agga ka üks mäggi, mis ümberlangeb, laggub ärra, ja kaljo nihhutakse om̃a assemelt ärra. (Piibel 1739) veelagunemine 'jääminek'Jöed ja oiad touswad (paisuwad) wahhest wee laggumisse aial, ehk sure wihma järrel, ni wägga, et nemmad ülle kalda aiawad, ja rahwokesse pöllud ja heinamaad rikkuwad. (Arwelius 1790) Esmaesinemus1660 (sõnastikus)Spreiten / lagguma neut. laotama (activ.) (Göseken 1660) 1686 (trükitekstis)Nink se Pajatus temmast laggosi wälja se koggona Süria Mah sisse: Nink nemmä töiwa / tem̃a mannu kikesuggutzid Wiggaleissi / mitmasuggutze Többe n. Wallo ga waiwatuid /nink neidKurratistwörgituid / nink Kuhtöbbitzid / nink Luhwallutzid; nink temmä teggi neid terwesz. (Wastne Testament 1686) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Spreiten / lagguma neut. laotama (activ.) pehkond/karri weix / hauffen Viehes. me laggub se pehkonnal was schlecht das für so einem hauffen reichen / (erstrecken/zureichen) ette löhma / lagguma das reichet nicht zu / se ep laggup mitte. Vestring 1720–1740Laggoma {Sich ausbreiten} Verfallen Laggonema {Sich ausbreiten} zerfallen. Laggoneminne Das Zerfallen {ausbreiten} Clare 1730laggonema, nep, Imp. laggosi Neutr. sich ausbreiten ex. Geschrey erschallen e.g. Se köñe laggosi. [laggonema] henda essi, ein – zerfallen, vmeinander gehen ex ein Haus ei laggone kawwemballe, es kom̄t nicht weiter heraus Thor Helle 1732lagguma/laggunema scheiden, verscheiden, sich ausbreiten. Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818laggonema. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne]laggoma r.[tallinnakeelne] scheiden; sich ausbreiten. lagguma. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne]laggunema. r.[tallinnakeelne] ver. od. zerfallen. lagguminne. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] it. laggominne od. lagguneminne. r.[tallinnakeelne] das Zerfallen, Ausbreiten. wee lagguminne der Eisgang. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] enne talwe laggomist ehe der Winter abging. r.[tallinnakeelne] Wiedemann 1893laguma, laun, laguda, lagunema, -nen, -neda verfallen, zerfallen, aus einander fallen, sich trennen, sich scheiden, sich ausbreiten, sich entfalten, ausschlagen (Blüthen), Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: põhjaeesti keel, lõunaeesti keel, tähendusmuutus, tuletusliited
Kirjandus
|