kummastama
Verb kummastama on 18. ja 19. sajandi lõunaeesti sõnaraamatutes esitatud tähenduses ’komistama’, niisugusena esineb see ka 1686. a Wastses Testamendis ning ühes veelgi varasemas käsikirjalises piiblitõlkes, mille autor on Urvaste pastor Johannes Gutslaff.
Kummastama on kirjakeelse komistama häälikuline variant (vrd ka vadja kompassua ‘komistada’, lüüdi kombištuda ’komistada’ jne, samuti eesti kirjakeelsed komberdama, koperdama).
♦
Tänapäevane tuletis kummastama ’kummaliseks pidama’ ilmus tasapisi kasutusele alles 1920ndatel. Tegemist on keeleuuenduse aegse laenuga soome keelest. Soome sõna kummallinen tõi eesti keelde (kujul kummaline) Johannes Aavik, kes soovitas sellest ka tuletist kummastama. Mõlemad sõnad on esitatud Aaviku 1919. aasta „Uute sõnade sõnastikus“.
‘komistama’
Seperräst / Wellitze / olge ennämbest ussina omma Kutzmist nink Erräwallitzemist kindmäsz teggemä / sest seddä tetten ei sah teije eäle kummastama. (Wastne Testament 1686)
‘Seepärast, vennad, olge veelgi innukamad kindlustama oma kutsumist ja äravalimist, sest kui te seda teete, ei väärata te iial.’ (2Pt 1:10)
1648?–1656? (käsikirjas)
Eth Sa saht kummastada kesckpäiwal, ni kui ütz sögke kummastab pimmedan, ninck ei saht omma teh pähl üsseki önsas sahda: Enge saht alla pistuts ninck rihsututs sahda igkas, ninck ei keddakit sahb Sinno erraawwitada. (Gutslaff 1648?–1656?)
‘Sa kobad päise päeva ajal nagu pime, kes kobab pimeduses, ja su teed ei õnnestu: üksnes rõhutav ja röövitav oled sa kogu aja ja ükski ei päästa sind.’ (5Ms 28:29)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
Kum̄astama, straucheln, stolpern
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
kummastama. straucheln.
Hupel 1818
kummastama straucheln, stolpern. d.[tartukeelne]
Wiedemann 1893
kummastama, kummastuma (d)[tartukeelne] = komistama.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,09
18. sajandil – 0,00
ma-tegevusnimi
17. saj kummastama
da-tegevusnimi
17. saj kummastada
kindel kv, olevik ains 3. p
17. saj kummastab
kindel kv, olevik, eitus
17. saj ei kummasta
Wastne Testament (1686) eL (EPAK)
