koost

raudkoost

Se rohhi, pael-ussi wasto, tegin ja andsin ma seddawisi: wötta kolm lodi inglis-madertinna, te sedda tulle peäl ühhe raud koosta sees sullaks, kalla siis warsti üks loot ellawat höbbedat selle sekka, ning liguta tedda senni ühhe pessukse pulgaga hästi, kui ta jubba paksuks lähheb. (Jordan 1840)
‘Selle rohu, paelussi vastu, tegin ja andsin sedaviisi: võta kolm looti tina, sulata see tulel raudkulbi sees ära, kalla peagi üks loot elavhõbedat sinna sekka ja sega teda pulgakesega, kuni ta läheb paksuks.’

teekoost

… ja panne igga ühhe munna taela peäle üks hea koosta täis rääska koort, ja üks tee koosta täis penikeks toukatud sukkrut. (Luce 1807)
‘… pane iga munakollase kohta üks kuhjaga lusikatäis rõõska koort ja üks teelusikatäis peent suhkrut.’

söömakoost

… lastakse sest üks, ehk üks paar söma koosta täit wert wälja joosta … (Luce 1807)
‘… lastakse sellest üks või paar söögilusika täit verd välja joosta …’

koostatäis

panne koosta täis met senna jure (Luce 1807)
‘pane lusikatäis mett sinna juurde’

1807

Kui se laps agga punnane, sünnine, ning tumme karwane on, siis leikatakse nabba wars ärra, ja ei seutakse mitte warsti kinni, waid lastakse sest üks, ehk üks paar söma koosta täit wert wälja joosta, ja siis saab nabba kinni seutud. (Luce 1807)
‘Kui laps aga punane, sinine on, siis lõigatakse nabanöör ära, aga ei seota mitte kohe kinni, vaid lastakse sellest üks või paar söögilusika täit verd välja joosta, ja siis seotakse naba kinni.’

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

kōst G. kōsta (I)^[saartel] hölzerner Löffel,
kõrva-k. Ohrlöffel;
– Schuhleisten der Bauern.