koosilind

Koosi(lind) on 1739. aasta piiblitõlkes kasutusele võetud heebrea linnunimetus כוס (kôs), mis arvatavasti tähendab mingit liiki kakku (öökulli). Tõenäoliselt on tegemist linnu häälitsust jäljendava sõnaga.

Martin Lutheri piiblitõlkes on כוס’i vastena kasutatud sõna Kützlin ‘kakuke’ (tänapäevases saksa keeles Käuzchen), mida vanimad saksa-eesti sõnastikud märksõnana ei esita. Küll aga on piiblitõlke-eelsetes sõnastikes olemas kakk (lõunaeesti allikates) ja öökull (põhjaeesti allikates), mõlemad saksa Eule vasteina.

Piiblis esineb כוס kolmes kirjakohas (3Ms 11:17, 5Ms 14:16 ja Ps 102:7), aga koosilind leidub tõlkevastena vaid Moosese raamatutes (nende loomade loendis, keda ei tohi süüa). Psalmi 102 tõlkes on öökull, nii et see sõna oli Piibli eesti keelde tõlkijaile kahtlemata tuttav. Moosese raamatutes oli oluline originaali loomanimetused võimalikult täpselt edasi anda. Suurem osa Vanast Testamendist on kirjutatud heebrea keeles. Paul Ariste (1965) andmetel on 1739. aasta Piiblis eestlastele tundmatute idamaiste loomade, taimede, vääriskivide jms nimetamiseks kokku 67 eesti keele hääldusega mugandatud hebraismi (arvestamata rahvusvaheliselt kasutatavaid heebrea kultuurisõnu).

Kirjandus

• Ariste, Paul 1965. Hebräische Wörter im Estnischen. – Beiträge zur Sprachwissenschaft, Volkskunde und Literaturforschung. (Steiniz-Festschrift). Berlin, 31–38.
• Ariste, Paul 1967. Lisamärkusi eesti keeles olevatest hebraismidest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat, 71–73.
• Ariste, Paul 1981. Heebrea laensõnad eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, 160–167.
• WiBiLex, artikkel Eule.