kiista

Sõna kiista leidub Friedrich Gustav Arweliuse juturaamatus (1782) väljendis kiista jooksma, mis tähendab 'võidu jooksma'.

Kiista (jooksma) on teadaolevalt kasutusel rannikumurde idaosas (EMS). Arwelius oli töötanud koduõpetajana just selles piirkonnas.

Võidusõidu või võidujooksu tähenduses esineb kiista ka soome rahvalaulukeeles (soome kirjakeeles on kiista tähendus 'vaidlus'). Eesti rannikumurdes on soomepärasused tavalised.

Tähendused ja näitelaused

Kui need poisikessed kurni löiwad, ehk kiista jooksid, ehk woitlesid; siis pannid nemmad riidet seljast mahha, et nemmad neid ei rikkuks. (Arwelius 1782)
'Kui poisikesed kurni lõid, võidu jooksid või võitlesid, siis panid nad riided seljast maha, et neid mitte rikkuda.'

Esmaesinemus

1782

Kui need poisikessed kurni löiwad, ehk kiista jooksid, ehk woitlesid; siis pannid nemmad riidet seljast mahha, et nemmad neid ei rikkuks. (Arwelius 1782)
'Kui poisikesed kurni lõid, võidu jooksid või võitlesid, siis panid nad riided seljast maha, et neid mitte rikkuda.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,01

Vormistik

kiista on muutumatu sõna

Teemad: rannikumurre
Kirjandus
EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat
Sisu viimati muudetud 11/08/2020
Külli Prillop