Katsuma põhitähendused tänapäeval on 'puudutama, puudutades kompama' ja 'proovima, üritama', aga selle verbi algupäraseks tähenduseks peetakse hoopis 'vaatama, silmadega jälgima', väga vana on ka tähendus 'hoidma, hoolitsema'. 17. sajandi tekstides esineb peamiselt käskiva kõneviisi vorm katsu tähenduses 'vaata, pane tähele, jälgi', nt ja katsu, hääl taevast ütles. Tänapäeval ütleksime selle asemel vaata. 1739. aasta piiblitõlkes kasutatakse veel valdavalt vormelit katsu, aga vahel on korduste vältimiseks otsustatud vaata kasuks, nt ja katsuge, ja vaata. Et katsuma on 17. sajandil kasutusel üldisemas tunnetamise tähenduses, mitte konkreetselt 'käega katsuma' ega 'silmaga vaatama', osutavad tollast kirjutamisstiili iseloomustavad sünonüümipaarid, nt katsu ning tunne. Mõnedes ühendverbides on see tähendus tänapäevani säilinud, nt läbi katsuma 'hindavalt läbi kaaluma' väljendites, nagu katsub oma südame läbi. Veel 19. sajandi algul öeldi ka tänapäevase ette vaatama 'tähelepanelik, ettevaatlik olema' asemel ette katsuma. Näiteks O. W. Masing kirjeldas esimeses eestikeelses populaarteaduslikus raamatus "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818) Indias valitsevaid ohte ning soovitas rändajale: katsu ette, kui astud. Katsuma-verbi tuletis katsik (katsikul käima) tähendab samuti ema ja vastsündinu vaatamist-külastamist, mitte katsumist. Konkreetne tähendus 'silmadega vaatama' (nt kes oma ihulikku palet peeglist katsub) taandub 18. sajandi algul täiesti. Ka varasemates tekstides esineb see vaid paaril korral. Algne tähendus 'hoidma, hoolitsema' (nt rikkad peavad katsuma, et ...) teiseneb 18. sajandi jooksul tähenduseks 'proovima, katsetama, üritama', nt saapaid jalga katsuma. Selle tähendusega katsuma-verb on aluseks tuletisele ↗katse. Ka selge 'puudutama' tähendus ilmub tekstidesse alles 19. sajandil, nt vistrikud on katsudes karmid. Varem on selle tähenduse väljendamiseks lausesse lisatud täpsustus kätega, sõrmedega vms. Vaatamine ja puudutamine on mõlemad aluseks tajule, kuid erinevate meelte abil. Sõna katsuma tähenduse muutust ühest teiseks on ehk võimaldanud see, et nii vaatamise kui ka puudutamisega seostub kellegi või millegi eest hoolitsemine: saab hoida ja kaitsta, aga saab ka vaadates ning jälgides kaitsta. Sarnane tähendusväli on ka algskandinaavia verbi *gātijan järglastel: vanaislandi gæta tähendab 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama', vanarootsi gǣta aga 'karjatama, hoidma, järele vaatama' – katsuma võibki olla laen algskandinaavia keelest, kuigi enam levinud seisukoha järgi peetakse seda läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüveks (ETY). Nii tähendused 'vaatama' kui ka 'hoidma, hoolitsema' on katsuma-verbi vastetel olemas teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja kuu katsop taivass 'kuu vaatab taevast', lahzõõ kattsoja 'lapsehoidja' (VOT). ♦ Kuni 19. sajandi II pooleni on katsuma valdavalt sisekaoline (katsma, katsnud). 17. sajandi tekstides on katsuma üksikutel juhtudel e-tüveline.
|
Tähendused ja näitelaused'pane tähele!, vaata!'Ninck katzo / üx hehl taiwast alla pajatis / se on münno armas poick / kenne pehle münnul meeleheh on. (Stahl 1638) Sest kui Jummal ep olle Armo andnud öigil Oksil / siis katso / et Jummal sinnulge ei anna Armo. (Uus Testament 1715) 'silmadega vaatama'Sest / kus keddakit on üx kuhlja sest sannast / ninck mitte üx tegkija / se on öhe meehe sarnane / ke omma iholicko palle Spegli sees katzup / sest / kus temma hend katznut on / lehp temma seddamaidt erra / ninck unnüstap erra / mesarnane negko temmal olli. (Stahl 1638) Agga need Naesid läksid ka järrele / ke tem̃aga ollid Kalilea Maalt tulnud / ja katsusid sedda Hauda / ja kuida temma Jhho mahhapandi. (Uus Testament 1715) 'vaatama tulema, külastama'Minna ollen allasti olnut / ninck teije ollete münd katnut. Minna ollen haigke olnut / ninck teije ollete münd katznut. Minna ollen wangk olnut / ninck teije ollete münno jure tulnut. (Stahl 1638) Ühhel pühhapäwal läks temma töise küllasse, omma onnopoega katsuma. (Arvelius 1782) 'tundma'kus Sind piddap minno Südda / katzen ma ei hinge hedda. (Blume 1666) 'hoolt kandma'Semperrast peawat needt Rickat hehste katzma / eth nemmat omma Rickusse öigkest pruhckiwat. (Stahl 1649) Sepärrast katso / et se / mis sinno sees Walgus on / Pimmedust ep olle. (Uus Testament 1715) 'läbi kaaluma, läbi vaatama'Katzo münd Jssand / ninck kiusa münd / selgkesta münno neerut / ninck münno süddame. (Stahl 1638) 'otsima, ootama, vajama'Keicke minu hedda siddes, eb katzo mina parrembat Plasterit mitte, Kuÿ minu Iss: Ihse Chrse WerreReÿat, […] sæl siddes magka mina Rahwull, vnd fürchte mich nicht. (Müller 1604) 'proovima, üritama'Ehk kuis sa omma Wennale woid üttelda: Oot Wend / ma kissun sinno Silmast Pinda / ja Palki ei nä sa ommas Silmas? Pilkja / kisso enne Palki ommast Silmast / ja siis katso omma Wenna Silmast Pinda kissuda. (Uus Testament 1715) Ka Ma-harrimisse polest pead sa minno käest monned head öppetussed sama mis siitsadik sulle teädmatta olnud, sest et sinna agga keik tahhad tehja wanna wisi järrele, agga sinna ei olle mitte katsnud, kas üks teine wiis peaks parrem ollema. (Hupel 1766) Ahwid, kes sedda näggid, mis mees teggi, tullewad tormades puite õtsast mahha, sapaid jalga katsuma, mis siis ka hästi kõrdalähheb. (Masing 1818) 'puudutama'Seddasamma ommat needt Jüngrit tunnistanut / mea nemmat omma Körwade kahs kuhlnut / mea nemmat ommade Silmade kahs nehnut / mea nemmat wallatanut / mea nende Kehdt katznut om͂at / sest Ello Sannast / sedda ommat nemmat kuhlutanut / ninck sesamma nende Tunnistus on töddelick. (Stahl 1641) Kes sedda weel kännamaks tahhab tehha, wötko tük Sukrut, sullatago pitkamissi ja keetko sedda nattoke ühhe tinnamatta punnase ehk walge wask panno sees; katsu sedda sörmede wahhel, ja kui se wännib nago löng, siis on se hea. (Lithander 1781) Jlwes naeris ja ütles: egga sa mind ahwatled mitte; tulle agga ärra, ehk sa pead mo küsi katsuma! (Willmann 1782) Weel on üks rubide suggu, mis saksa kelis Wriislitteks hütakse, need on terrawad punnased wistrid innimesse ihho nahha peäle mis katsudes karmed on. (1807-Luce 1807) Sõnaühendidläbi katsuma
Ke agkas lebbi katzup sisse se toitelicko kescko sest wabbadussest / ninck sehl sees jehp / ninck ep olle mitte üx unnistawa kuhlja / erranis üx tegkija / sesamma sahp önsax omma tegko siddes. (Stahl 1641) Kunningas Tawed ütleb (1 Aja ramatus, p. 29 s. 17) "Ma tean, mo Jummal, et sinna süddant läbbikatsud, ja öiged wiisid on so meele pärrast." (Arvelius 1782) ette katsuma
Ja Jehowa ütles Mosesse wasto: Sirruta omma kässi wälja wasto taewast, ja pimmedus peab sama ülle Egiptusse Ma, et pimmedusse pärrast peab kättega ette katsuma. (Piibel 1739)
Metsad on kül keige kallimad puwilja täis; agga, ka täis kiskjaid, lõukoere, tiigrid, ja pardlid, mis keik werreahned ja hirmsad murdjad; peäle sedda katsu ette, kui astud, et sured maud ehk Skorpionid sind ei nõela. (Masing 1818) järele katsuma
Jgga homiko ja öhto katsu järrele, kui rie on mäddaga, siis pesse se mädda soja weega ärra, ning panne omma plaastri jälle peäle. (Hupel 1766)
Esmaesinemusedkatsuma - 1600Katze, kuÿ mina sen heele sest terwetust kulsin, hüppis se Laps röhmu kaas minu Hiwo siddes. (Müller 1600) katsumine, katsuja - 1641Teije waiset Jnnimesset / ke teije sest Kurratist hexitusse sisse sahtetut ollete / ninck temma nöidusse / lausmisse / katzmisse / sohlapohomisse kahs denite / echk nende nöidade / laußjade / katzjade / tarckade / sohlapohjade jures abbi otzite / oppeket se Kurrati pettusse tundma / ninck wallataket hehste / eth teije temmast wabbax ninck wallalis sahte. (Stahl 1641) Vanades sõnastikesStahl 1637schawen / katzun / katzin / katznut / katzma / wallatan / wallatasin / wallatanut / wallatama / wahtan / wahtsin / wahtnut / wahtma. schawe / Wata / wallata / katzo. Gutslaff 1648— Göseken 1660begreiffen (betasten /) kehie kaas kazma. Beschauwen / katzun / katzosin / wahtan. besehen / katzma / wahtama. Besichtigen ein Ohrt / asseme katzma. besuchen / katzma / koddo otzima. Fühlen / tundma / katzma. Heimsuchen / (besuchen) katzma. schawen / (videre) nehn / katzun / wahtan wallan. zusehen / katzma / kajema. Thor Helle 1732katsma fühlen, suchen, besuchen, sich hüten, probiren. katsmaminneminne die Besuchung, Visite. katsmatta unprobirt. katsminne die Untersuchung. Hupel 1818katsma fühlen, berühren; suchen; besuchen; versuchen; sich hüten. r.[Tallinna k] Wiedemann 1893katsuma, -sun, -suda (katsutama) 1) versuchen, prüfen, betasten, befühlen, kosten, besehen, anschauen, (A) sehen, Sagedus
16. sajandil - 4,02 Vormistik
Teemad: tähendusmuutus, sisekadu, tüvevokaal
Kirjandus
|