kahvel
Sõna kahvel (söögiriista tähenduses) on eesti keelde võetud alamsaksa keelest (vrd keskalamsaksa gaffele, gaffelke). Tekstidesse jõuab kahvel alles 18. sajandil, aga oma sõnastikus on selle esitanud juba Heinrich Göseken 1660. aastal.
‘Kui hani on puhastatud, siis täida ta pisikeste õuntega, aga kõikepealt torka õuntesse kahvliga mõned augud.’
1660 (sõnastikus)
Gabel / (zum Messer) Kaffel / Kaffelken. (Göseken 1660)
1739 (trükitekstis)
Ja sa pead teggema temma waagnad ja temma suitsetamisse rohho-kausid ja tem̃a putked ja temma kahwlid, misga se laud peab sama kaetud; puhtast kullast pead sa neid teggema. (Piibel 1739)
‘Tee sellele vaagnad ja kausid, kannud ja peekrid joogiohvri toomiseks; tee need puhtast kullast!’ (2Ms 25: 29)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Gabel / (zum Messer) Kaffel / Kaffelken.
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
kahwel die Gabel.
Hupel 1818
kahwel, wli, Gabel. +[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
kahwel G. kahwli Gabel; […]
he͜ale-k. Stimmgabel
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,36
