|
Võõrsõna kabeljoo ’atlandi tursk’ leidub Johann Lithanderi kokaraamatutõlkes aastast 1781 (kujul kabilljo). Järgmises, 1824. aasta uues kokaraamatus enam kabeljoo retsepte pole. ♦ Tüve algupära pole selge. 12. sajandi ladinakeelsetes tekstides leidub cabellauwus, millele vastab keskhollandi cabbeliau (cabeljau, cablau). Hollandi aladelt on sõna levinud Põhjamere ja Läänemere rannikualadele, sh alamsaksa keelde kujul kabelow, kabbelouw (14. sajandist). Ülemsaksa keeles on tänapäevaks üldistunud sõnakuju Kabeljau, aga veel näiteks Grimmide sõnastikus (1864) antakse selle kõrval ka variandid kabliau ja kabelau. (DWDS) Lithanderi saksakeelses tekstis on aga hoopiski Cabillau, samuti kokaraamatu rootsikeelses originaalis. Eeskujuks on olnud prantsuse cabillaud, vanemas kirjaviisis cabillau – kokaraamatu rootsikeelses originaalis ei ole see sõna trükitud mitte fraktuuris, vaid antiikvas, nagu oli tavaks ladina, prantsuse jms keeltes tekstide ja ka tsitaatsõnade puhul. Eesti kabilljo on cabillau’ mugandus. Sada aastat hiljem on Wiedemann oma sõnastikus (1893) andnud kabeljoo uudissõnana, mis rahvakeeles pole kasutusel. See on tuletatav samas sõnastikus saksa vastena esitatud variandist Kabeljau.
|
Tähendused ja näitelausedWotta ühhest Kabilljost sedda öhhukest köhho-lihha, leika sedda penikesseks träämliks katki, ja lasse need häringid ni hästi kui need Kabilljo träämlidki kolm ööd wee sees seista ... (Lithander 1781) Esmaesinemus1781Seddasamma wisi woib ka Kabilljo walmistada, kui sedda essite wee sees hästi leotakse, siis ülleskuppatakse, nahka peält ärrawoetakse, ja pärrast seddasamma wisi penikesseks hakkitakse. (Lithander 1781) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893kabeljō G. kabeljō Kabeljau [neologism] Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: rahvusvaheline sõna, 19. sajandi neologism
Kirjandus
|
