kaarman
Alamsaksa laenu kaarman ’voorimees’ on ühes oma 1603. aastal peetud jutluses kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller. Samuti on see sõna esitatud 17. sajandi põhjaeesti keele sõnastikes. Hilisemates allikates kaarman puudub (selle on välja tõrjunud voorimees) ning Wiedemanngi on kaarman’i oma sõnastikku (1869, 1893) võtnud Gösekenilt (1660), mitte elavast keelest.
Alamsaksa kāreman (MND HW II), on liitsõna kare ‘kaarik’ + man ’mees’, vrd ka ↗kaarik (alamsaksa kare + eesti liide –ik).
‘Lõpuks peame sellest jutlusest lühidalt õppima ja meeles pidama, et needsamad laulud, mida me oma kirikus laulame, on nii lihtsad õppida, et meister oma töökojas, põllumees oma põllul, […] majateenija ja ümmardaja oma leivaisa ja -ema loomalaudas ja voorimehe abiline oma peremehe hobusel […], olgu mis tahes ametimehed, kõik nad võivad Jumalat tema imetegude eest kiita, ühe, kahe või enama lauluga.’
1603
Wimatel ninck löhitelt pidda meÿe opma ninck meles piddama sestsinatzest Iütlußest, eth needtsamat Lauluth, mea meÿe meddÿ Kircko siddes laulame, omat nÿ kebiat oppeta, eth v̈x Am̃etmees oma Werckstede pæl, v̈x PölluMees oma Pöllu pæl, […] v̈x Koÿa Sullane ninck v̈mmerdaÿa, oma Leiwa Issanda ninck Em̃anda Weddichse Lautade siddes, Ia v̈x Kaarmañe Pois oma Perræmehe Hobbose pæl […] Tæma olka mea Am̃etÿ siddes tæma eales on. Needtsamat keick, woÿwat Iumala tæma Hætegkomeße eddest tænnadta, v̈che, kahe, echk enamb Laulude kaas. (Müller 1603)
‘Lõpuks peame sellest jutlusest lühidalt õppima ja meeles pidama, et needsamad laulud, mida me oma kirikus laulame, on nii lihtsad õppida, et meister oma töökojas, põllumees oma põllul, […] majateenija ja ümmardaja oma leivaisa ja -ema loomalaudas ja voorimehe abiline oma peremehe hobusel […], olgu mis tahes ametimehed, kõik nad võivad Jumalat tema imetegude eest kiita, ühe, kahe või enama lauluga.’
Stahl 1637
fuhrman / kahrman / kahrmannist.
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Fuhrman / Kaarman / woorimees.
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
kārman G. kārmani (G)[Gösekeni sõna] Fuhrmann
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,00
a.om.
17. saj kaarmañe
Kirjandus
• MND HW II = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von Agathe Lasch und Conrad Borchling, fortgeführt von Gerhard Cordes, herausgegeben von Dieter Möhn. Zweiter Band. Teil 1. Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2004.
