kaarman

Alamsaksa laenu kaarman ’voorimees’ on ühes oma 1603. aastal peetud jutluses kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller. Samuti on see sõna esitatud 17. sajandi põhjaeesti keele sõnastikes. Hilisemates allikates kaarman puudub (selle on välja tõrjunud voorimees) ning Wiedemanngi on kaarman’i oma sõnastikku (1869, 1893) võtnud Gösekenilt (1660), mitte elavast keelest.

Alamsaksa kāreman (MND HW II), on liitsõna kare 'kaarik' + man ’mees’, vrd ka ↗kaarik (alamsaksa kare + eesti liide -ik).

Tähendused ja näitelaused

Wimatel ninck löhitelt pidda meÿe opma ninck meles piddama sestsinatzest Iütlußest, eth needtsamat Lauluth, mea meÿe meddÿ Kircko siddes laulame, omat nÿ kebiat oppeta, eth v̈x Am̃etmees oma Werckstede pæl, v̈x PölluMees oma Pöllu pæl, [...] v̈x Koÿa Sullane ninck v̈mmerdaÿa, oma Leiwa Issanda ninck Em̃anda Weddichse Lautade siddes, Ia v̈x Kaarmañe Pois oma Perræmehe Hobbose pæl [...] Tæma olka mea Am̃etÿ siddes tæma eales on. Needtsamat keick, woÿwat Iumala tæma Hætegkomeße eddest tænnadta, v̈che, kahe, echk enamb Laulude kaas. (Müller 1603)
'Lõpuks peame sellest jutlusest lühidalt õppima ja meeles pidama, et needsamad laulud, mida me oma kirikus laulame, on nii lihtsad õppida, et meister oma töökojas, põllumees oma põllul, [...] majateenija ja ümmardaja oma leivaisa ja -ema loomalaudas ja voorimehe abiline oma peremehe hobusel [...], olgu mis tahes ametimehed, kõik nad võivad Jumalat tema imetegude eest kiita, ühe, kahe või enama lauluga.'

Esmaesinemus

1603

Wimatel ninck löhitelt pidda meÿe opma ninck meles piddama sestsinatzest Iütlußest, eth needtsamat Lauluth, mea meÿe meddÿ Kircko siddes laulame, omat nÿ kebiat oppeta, eth v̈x Am̃etmees oma Werckstede pæl, v̈x PölluMees oma Pöllu pæl, [...] v̈x Koÿa Sullane ninck v̈mmerdaÿa, oma Leiwa Issanda ninck Em̃anda Weddichse Lautade siddes, Ia v̈x Kaarmañe Pois oma Perræmehe Hobbose pæl [...] Tæma olka mea Am̃etÿ siddes tæma eales on. Needtsamat keick, woÿwat Iumala tæma Hætegkomeße eddest tænnadta, v̈che, kahe, echk enamb Laulude kaas. (Müller 1603)
'Lõpuks peame sellest jutlusest lühidalt õppima ja meeles pidama, et needsamad laulud, mida me oma kirikus laulame, on nii lihtsad õppida, et meister oma töökojas, põllumees oma põllul, [...] majateenija ja ümmardaja oma leivaisa ja -ema loomalaudas ja voorimehe abiline oma peremehe hobusel [...], olgu mis tahes ametimehed, kõik nad võivad Jumalat tema imetegude eest kiita, ühe, kahe või enama lauluga.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

fuhrman / kahrman / kahrmannist.

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

Fuhrman / Kaarman / woorimees.

Vestring 1720–1740

—

Clare 1730

—

Thor Helle 1732

—

Svenske 18. saj I pool

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

kārman G. kārmani (G)[Gösekeni sõna]Fuhrmann

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,01
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.om.
   17. saj kaarmañe

Teemad: alamsaksa laen, põhjaeesti keel
Kirjandus
•MND HW II = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von Agathe Lasch und Conrad Borchling, fortgeführt von Gerhard Cordes, herausgegeben von Dieter Möhn. Zweiter Band. Teil 1. Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2004.
Sisu viimati muudetud 19/07/2022
Külli Prillop