huutler, suutler

Sõnavariandid huutler ja suutler ’lihtkäsitööline, musta töö tegija’ on oma sõnastikus esitanud Heinrich Göseken (1660), muudes allikates neid teadaolevalt ei esine.

Gösekenil on huutler~suutler saksa Sudeler vaste. Tänapäevases saksa keeles tähendab samatüveline verb sudeln ’soperdama, vusserdama’. Göseken on aga lisanud ka ladinakeelse selgituse cerdo ’lihtkäsitööline’. Vanemas saksa keeles (15. ja 16. sajandil) tähendaski sudeln ’musta tööd tegema, (ennast) ära määrima’ (Pfeiffer jt 1993). Ka alamsaksa keeles on Suddler vähemalt kohati olnud kasutusel ’lihtsa töö tegija’ tähenduses, nt Otto Mensingi koostatud Schleswig-Holsteini sõnastiku (1933) järgi nimetatakse Suddler’iks algajat sulast, kes veel ei tea, kuidas tööga kärmelt hakkama saada. Samal ajal oli saksa keeles sarnases tähenduses kasutusel hudeln ’hooletult töötama, vusserdama’ (Pfeiffer jt 1993), mis tõenäoliselt on eesti h-ga variandi huutler allikaks (vrd Liin 1968).

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus).

Sudeler / [cerdo] huutler / suutler / lapper. (Göseken 1660)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Sudeler / [cerdo] huutler / suutler / lapper.

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: alamsaksa laen, saksa laen
Kirjandus
•Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13. 1967. Tallinn: Eesti Raamat, 47–69.
•Mensing, Otto 1933. Schleswig-Holsteinisches Wörterbuch (Volksausgabe). Vierter Band. Neumünster: Karl Wachholtz.
•Pfeifer, Wolfgang jt 1993. Etymologisches Wörterbuch des Deutschen, digitalisierte und von Wolfgang Pfeifer überarbeitete Version im Digitalen Wörterbuch der deutschen Sprache.
Sisu viimati muudetud 30/09/2022
Külli Prillop