huutler, suutler
Sõnavariandid huutler ja suutler ’lihtkäsitööline, musta töö tegija’ on oma sõnastikus esitanud Heinrich Göseken (1660), muudes allikates neid teadaolevalt ei esine.
Gösekenil on huutler~suutler saksa Sudeler vaste. Tänapäevases saksa keeles tähendab samatüveline verb sudeln ’soperdama, vusserdama’. Göseken on aga lisanud ka ladinakeelse selgituse cerdo ’lihtkäsitööline’. Vanemas saksa keeles (15. ja 16. sajandil) tähendaski sudeln ’musta tööd tegema, (ennast) ära määrima’ (Pfeiffer jt 1993). Ka alamsaksa keeles on Suddler vähemalt kohati olnud kasutusel ’lihtsa töö tegija’ tähenduses, nt Otto Mensingi koostatud Schleswig-Holsteini sõnastiku (1933) järgi nimetatakse Suddler’iks algajat sulast, kes veel ei tea, kuidas tööga kärmelt hakkama saada. Samal ajal oli saksa keeles sarnases tähenduses kasutusel hudeln ’hooletult töötama, vusserdama’ (Pfeiffer jt 1993), mis tõenäoliselt on eesti h-ga variandi huutler allikaks (vrd Liin 1968).
1660 (sõnastikus).
Sudeler / [cerdo] huutler / suutler / lapper. (Göseken 1660)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Sudeler / [cerdo] huutler / suutler / lapper.
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13. 1967. Tallinn: Eesti Raamat, 47–69.
• Mensing, Otto 1933. Schleswig-Holsteinisches Wörterbuch (Volksausgabe). Vierter Band. Neumünster: Karl Wachholtz.
• Pfeifer, Wolfgang jt 1993. Etymologisches Wörterbuch des Deutschen, digitalisierte und von Wolfgang Pfeifer überarbeitete Version im Digitalen Wörterbuch der deutschen Sprache.
