|
Sõnavariandid huutler ja suutler ’lihtkäsitööline, musta töö tegija’ on oma sõnastikus esitanud Heinrich Göseken (1660), muudes allikates neid teadaolevalt ei esine. Gösekenil on huutler~suutler saksa Sudeler vaste. Tänapäevases saksa keeles tähendab samatüveline verb sudeln ’soperdama, vusserdama’. Göseken on aga lisanud ka ladinakeelse selgituse cerdo ’lihtkäsitööline’. Vanemas saksa keeles (15. ja 16. sajandil) tähendaski sudeln ’musta tööd tegema, (ennast) ära määrima’ (Pfeiffer jt 1993). Ka alamsaksa keeles on Suddler vähemalt kohati olnud kasutusel ’lihtsa töö tegija’ tähenduses, nt Otto Mensingi koostatud Schleswig-Holsteini sõnastiku (1933) järgi nimetatakse Suddler’iks algajat sulast, kes veel ei tea, kuidas tööga kärmelt hakkama saada. Samal ajal oli saksa keeles sarnases tähenduses kasutusel hudeln ’hooletult töötama, vusserdama’ (Pfeiffer jt 1993), mis tõenäoliselt on eesti h-ga variandi huutler allikaks (vrd Liin 1968). |
Esmaesinemus1660 (sõnastikus).Sudeler / [cerdo] huutler / suutler / lapper. (Göseken 1660) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Sudeler / [cerdo] huutler / suutler / lapper. Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen, saksa laen
Kirjandus
|