hui

Hüüdsõna hui on kasutanud Andreas ja Adrian Virginius oma tartukeelsetes piiblitõlgetes 17. sajandi lõpukümnendeil.

Wastses Testamendis (1686) leidub hui salmis Mk 15: 29, kus nii hüüavad möödakäijad ristilöödud Jeesusele. Lutheri tõlkes (1535) on samas Pfeu (praeguses saksa keeles Pfui, mis väljendab vastikust, põlastust, nagu ka eesti vui(h)); kreeka originaali οὐά on pigem hämmastuse väljendaja (vt BibleHub).

Virginiuste Vana Testamendi tõlkes (1687–1690) on hui Iiobi raamatus (39: 25 (28)) hobuse häälitsust jäljendava sõnana. Võetud on see ilmselt jällegi Lutherilt, kelle tõlkes (1535) on samas kirjakohas Huj (saksa keeles praegu on tavalisim hobuse häälitsuse jäljendus hüü). Sama sõna heebreakeelses Piiblis on latiniseeritult he·’āḥ. Kahjuks lõppeb Virgiunuste tõlge Iiobi raamatuga ning pole teada, kuidas nad oleksid seda hüüdsõna tõlkinud mujal, kus see samuti esineb, kuigi mitte hobuse häälitsusena. Lutheril (1535) on Ps 35:25, 45:16 ja 70:3 Da da; Js 44:16 Hoia (väljendab tavaliselt üllatust, vaimustust), Hs 25:3, 26: 2, 36: 2 Heah.

Vanadesse eesti keele grammatikatesse ja sõnastikesse jõuab hui 18. sajandi I poolel. Kõigepealt leidub see Clare lõunaeesti sõnastiku käsikirjas (1730). Juures olevat märgendit pflugs võib mõista nõnda, et hui hüüti põllutöö ajal hobusele.

Clare on hui märkinud saksa laenuks ning tõesti on ka saksa Pfui olnud kasutusel hüüuna tähenduses ’edasi!’ (DWDS). Hupeli järgi (1780, 1818) on samuti tegu lõunaeesti sõnaga, Wiedemann (1863, 1893) enam murdemärgendit ei lisa.

Tähendused ja näitelaused

Nink ne / kumma möhda lätziwa / teotiwa teddä nink rappotiwa omma Pähd / nink ütliwa: Hui / kä sinna Jummala Kotta maha kissut / nink teht tedda kolmel Peiwal jälle ülles: (EPAK: Wastne Testament 1686)
'Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: „Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!' (Mk 15:29)
Kui need Passunad wägga höllisewad, sis ütlep täma Huj, nink tunnep Södda haisu kaugeld ärra, Pälikkuide Paukmist ja hölli töstmist. (EPAK: Virginiused 1687–1690)
'Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: iihahaa! Juba kaugelt haistab ta võitlust, pealikute kisa ja hõikeid.' (Ii 39:25)

Esmaesinemus

1686

Nink ne / kumma möhda lätziwa / teotiwa teddä nink rappotiwa omma Pähd / nink ütliwa: Hui / kä sinna Jummala Kotta maha kissut / nink teht tedda kolmel Peiwal jälle ülles: (EPAK: Wastne Testament 1686)
'Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: „Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!' (Mk 15:29)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Clare 1730

Hui![saksa laen] Pfui! pflugs.
Huijatama, die Wölfe schüchtern.

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

hui pfui. d.[tartu k]

Wiedemann 1893

hu͜i! hu! pfui!

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,01
18. sajandil - 0,00

Vormistik

hui on muutumatu sõna

Teemad: saksa laen, piiblitõlge
Sisu viimati muudetud 30/10/2023
Külli Prillop