Hirs ’palk, tala’ leidub kahes 17. sajandi tartukeelses tekstis: Wastses Testamendis (1686) ja Johannes Gutslaffi käsikirjalises piiblitõlkes (1648?–1656?). Tähenduses ’palk, tala’ on see tüvi olems ka lähemates sugulaskeeltes (nt vadja irsi, soome hirsi). Eesti murretes (läänemurdes, saartel) on tavalisem tähendus ’latt, ritv; aiaroigas’, aga vähemasti võru keeles on säilinud ka tähendus ’palk’ (vt EMS). Selline tähenduste erinevus põhja- ja lõunaeeti keeles tuleb välja juba vanimatest sõnastikest, nt Göseken (1660) on sõna hirs saksa vasteks andnud rick im Zaun ’aialatt’, tartukeelsete sõnastike autorid aga Balcke ’palk’. |
Tähendused ja näitelaused'palk, tala'Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän: Ent sedda Hirt / kumb sinno omma Silmän om / ei kawwaze sinna mitte? (Wastne Testament 1686) Esmaesinemus1648?–1656? (käsikirjas)Sinna kawalusse pählene, wotta [enn]ist sedda hirt su Silma sissest [welja] n. Kaje sihs, eth s. sedda pindo wöit [welja] wotta, Kumb su welje silma sissen [..] (Gutslaff 1648?–1656?) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648Balcke Hirs / e Göseken 1660rick / (im Zaun) hirs. Vestring 1720–1740Hirs Ein Balcke [Tartu k sõnade loendis] Clare 1730Hirs, e Ac. hirt. der Balke. Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I poolBalcke. Palk, i. Hirs. ac. Hirt Hupel 1818hirs, e, der Balke oder Balken. d.[Tartu k] ac. hirt, ac. pl. hirsi. Wiedemann 1893hiŕs G. hirre, hiŕsi (heŕs) „Schlete“, Zaunstange, (gespaltenes) Zaunholz, eine lange, zusammengesetzte Stange zum Regieren des Netzes unter dem Eise, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: lõunaeesti keel
Kirjandus
|