hirs
Hirs ’palk, tala’ leidub kahes 17. sajandi tartukeelses tekstis: Wastses Testamendis (1686) ja Johannes Gutslaffi käsikirjalises piiblitõlkes (1648?–1656?).
Tähenduses ’palk, tala’ on see tüvi olems ka lähemates sugulaskeeltes (nt vadja irsi, soome hirsi). Eesti murretes (läänemurdes, saartel) on tavalisem tähendus ’latt, ritv; aiaroigas’, aga vähemasti võru keeles on säilinud ka tähendus ’palk’ (vt EMS). Selline tähenduste erinevus põhja- ja lõunaeeti keeles tuleb välja juba vanimatest sõnastikest, nt Göseken (1660) on sõna hirs saksa vasteks andnud rick im Zaun ’aialatt’, tartukeelsete sõnastike autorid aga Balcke ’palk’.
‘palk, tala’
Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän: Ent sedda Hirt / kumb sinno omma Silmän om / ei kawwaze sinna mitte? (EPAK: Wastne Testament 1686)
‘Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?’ (Lk 6: 41)
1648?–1656? (käsikirjas)
Sinna kawalusse pählene, wotta [enn]ist sedda hirt su Silma sissest [welja] n. Kaje sihs, eth s. sedda pindo wöit [welja] wotta, Kumb su welje silma sissen [..] (EPAK: Gutslaff 1648?–1656?)
Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!’ (Lk 6: 42)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
Balcke Hirs / e
Göseken 1660
rick / (im Zaun) hirs.
Vestring 1710–1730
Hirs Ein Balcke [Tartu k sõnade loendis]
Clare 1730
Hirs, e Ac. hirt. der Balke.
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
Balcke. Palk, i. Hirs. ac. Hirt
Hupel 1818
hirs, e, der Balke oder Balken. d.[Tartu k] ac. hirt, ac. pl. hirsi.
Wiedemann 1893
hiŕs G. hirre, hiŕsi (heŕs) „Schlete“, Zaunstange, (gespaltenes) Zaunholz, eine lange, zusammengesetzte Stange zum Regieren des Netzes unter dem Eise,
hirre-haṅg die Gabel zum Fortbewegen derselben,
sāgu sa hirrese mögest du an den Galgen kommen,
te͜ine e͜i aja te͜ist mitte üle hirre Eines ist wie das Andere,
aja-hirred Zaunstangen,
muld-h. (d)[Tartu k] = m.-hēr äussere Umgebung des Fundaments an Bauerhäsern,
rǟstas-korra-h. = r.-malgad.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,00
a.os.
17. saj hirt
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
