hilis
Hilis ’vaestemaja’ esineb vanades eestikeelsetes tekstides ühel korral: 1589. aastast pärit lõunaeestikeelses tunnistuses silmaarst Sigismundus Awerbachile. Paul Ariste (1981: 107) järgi on hilis lühenenud kuju mõnest alamsaksa sõnaühendist, nagu hilliche hus ’vaestemaja’ (sõna-sõnalt ’püha maja’).
Eesti murretes on sama sõna kujul ilissemaja üles tähendatud Kodaverest (EMS). Samakujulisena on selle esitanud ka Wiedemann (1869/1893), aga tartukeelsena.
‘vaestemaja’
se auwusts Isand Sigismundus Awerbach meye spittale ninck hillisse sisse … (Awerbach 1589)
‘austatud isand Awerbach meie hospidalis ja vaestemajas …’
1589
se auwusts Isand Sigismundus Awerbach meye spittale ninck hillisse sisse … (Awerbach 1589)
‘austatud isand Awerbach meie hospidalis ja vaestemajas …’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
ilis G. ilize (d)[tartu k], ilize-maja Armenhaus.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 4,02
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
a.om.
17. saj hillisse
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
