helli

Omadussõna helli tähenduses 'püha' puudub kõigist vanadest sõnastikest. Tekstideski on seda kasutatud vaid ühel korral: 1535. aastal trükitud Simon Wanradti katekismuses, mille tõlkis eesti keelde tol ajal Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetajana teeninud Johann Koell. Samas tekstis esineb ka sõna ↗püha.

Tõenäoliselt on helli laenatud saksa või alamsaksa keelest, vrd saksa heilig 'püha', alamsaksa hillich 'püha'. Häälikuliselt mugandatud kuju osutab, et sõna võis olla kasutusel ka Tallinna eestlaste kõnepruugis.

Tähendused ja näitelaused

'püha'

Nynck nynda lebby te[me] [he]llyn sündmen / lehan / [ninck] weren / meddy / lehan we[ren] nynck sundmen / p[öhitzen]üt [on] oykex / ninck puchtax [tehnut] / tema Issan palgken [eddes] / (Koell 1535)
'Ning nõnda, läbi oma püha sündimise, liha ning vere [on Jeesus Kristus] pühitsenud ning õigeks ja puhtaks teinud Isa palge ees meie liha, vere ning sündimise.'

Esmaesinemus

1535

Nynck nynda lebby te[me] [he]llyn sündmen / lehan / [ninck] weren / meddy / lehan we[ren] nynck sundmen / p[öhitzen]üt [on] oykex / ninck puchtax [tehnut] / tema Issan palgken [eddes] / (Koell 1535)
'Ning nõnda, läbi oma püha sündimise, liha ning vere [on Jeesus Kristus] pühitsenud ning õigeks ja puhtaks teinud Isa palge ees meie liha, vere ning sündimise.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 4,02
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.om.
   16. saj hellyn

Teemad: saksa laen
Sisu viimati muudetud 05/08/2021
Külli Prillop