heilant

Sõna heilant ’õnnistegija’ on kasutanud oma 1600.–1606. aastal üles kirjutatud jutlustes Tallinna Püha vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller. Selle sõna on ta üle võtnud kas keskalamsaksa (heilant) või ülemsaksa (Heiland) keelest.

Tähendused ja näitelaused

Sest, eth meddÿ Iss: ninck Heÿlandt keicke Ilma Inimeste Pattude eddest on maxnuth. etc: (Müller 1606)
'Sest et meie Issand ning Õnnistegija on maksnud kogu ilma inimeste pattude eest jne.'

Esmaesinemus

1606 (käsikirjas)

Sest, eth meddÿ Iss: ninck Heÿlandt keicke Ilma Inimeste Pattude eddest on maxnuth. etc: (Müller 1606)
'Sest et meie Issand ning Õnnistegija on maksnud kogu ilma inimeste pattude eest jne.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,02
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.nim.
   17. saj heÿlandt

Teemad: alamsaksa laen, saksa laen
Sisu viimati muudetud 10/09/2021
Külli Prillop