Vana kirjakeele sõnastik

hassee, hasseerima

Tegusõna hasseerima ’(liha) hakkima’ tõi eesti kirjakeelde Johann Lithander oma kokaraamatutõlkega (1781). Hasseerima esineb Lithanderil ainult toitude nimetustes ja seetõttu ainult vormis hasseeritud, valmistamisjuhendites kasutab ta ikkagi tuttavat sõna hakkima.

Algselt on hasseeritud pärit prantsuse keelest ja ka Lithanderi kokaraamatu saksakeelsetes toidunimetustes on prantsuspäraselt hachirt (sõna keskel ch, mitte nagu praeguse saksa keele haschieren; samuti on ka kokaraamatu rootsikeelses originaalis prantsuspäraselt hacherat).

Hasseeritud lihast valmistatud toit on hassee (prantsuse haché) – samuti Lithanderi poolt eesti keelde mugandatud sõna.

hassee ‘hakkliha(roog)’

Hassee Kannast ehk Kalkunist. (Lithander 1781)
‘Kana või kalkuni hassee’

hasseerima ‘(liha) hakkima’

Hasseritud tedred. Prae essite need tedred, ja leika siis keik lihha rinna peält ärra, hakki sedda rinna-lihha penikesseks nero-raswa, ja nattoke pekkiga, ja segga sedda siis ärra 4 munna, sola, Pipra, penikesseks hakkitud sibbula, nattokesse Passilika, ning riwi-leiwaga, mis rösa pima sees on leotud. (Lithander 1781)
‘Hasseeritud tedred. Prae kõigepealt tedred ja lõika siis kõik rinnaliha ära, haki see peeneks neerurasva ja natukese pekiga, siis sega see kokku 4 muna, soola, pipra, peeneks hakitud sibula, natukese basiiliku ning riivleivaga, mida on rõõsas piimas leotatud.’

1781

Haseritud ehk hakkitud Ragu härja lihhast. (Lithander 1781)
‘Hasseeritud ehk hakitud raguu härjalihast’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Clare 1730


Thor Helle 1732


Svenske 18. saj I pool


Hupel 1818


Wiedemann 1893

hassērima, -rin. -rida haschiren (in der Kochkunst). [neologism]

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,20

a.nim.
18. saj hassee

tud-kesksõna
18. saj hasseritud, haseritud