haigur

Sõna haigur on eesti keelde laenatud arvatavasti alggermaani keelest (rekonstrueeritud tüvi *χaigraz, vt ETY). Enne 19. sajandi II poolt on seda kirjalikes tekstides teadaolevalt kasutanud ainult Johannes Gutslaff (oma piiblitõlkes u. 1648–1656; vt EPAK) ja temagi hoopis häälikulisel kujul heger, mis viitab pigem mingile hilisemale allikale kui alggermaani keel.

1739. aasta piiblitõlkes on eelistatud heebrea laenu ↗aanavalind, seega haigur ega heger ilmselt kuigi levinud sõnad tol ajal polnud. (Eestisse asusid haigrud pesitsema alles 19. sajandi lõpul, nii et suuremat vajadust nende lindude nimetamiseks polnudki.)

Wiedemanni (1893) järgi on haigur tuntud vaid mõnel pool Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres ning tähenduski võis olla nii 'haigur' kui 'toonekurg' (vrd soome ja karjala haikara 'toonekurg'). Veel 1920ndatestki leiab tekste, kus haigru järele on sulgudes lisatud saksakeelne täpsustus. Selle aja tekstidest ilmneb, et haigru kohta öeldi ka külakurg.

Päewaleht, 13. juuli 1925

Tähendused ja näitelaused

Sedda Reijeri, sedda hegeri, temma sugku perra ... (Gutslaff 1648?–1656?)
'toonekurg, haigur oma liikidega ...' (5Ms 14:18)

Esmaesinemus

1648?–1656? (käsikirjas)

Sedda Reijeri, sedda hegeri temma sugku perra ... (Gutslaff 1648?–1656?)
'toonekurg, haigur oma liikidega ...' (3Ms 11:19)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

haiber Reyher, Reiger. d.[tartukeelne]

Wiedemann 1893

ha͜igur G. ha͜igru (S, SO) [Viljandimaa lõunaosa, põhjaeestikeelne Tartumaa] = ha͜igre.
ha͜igre G. ha͜igre, ha͜igri G. ha͜igri, ha͜igru G. ha͜igru (d Pp) [tartukeelne, Peipsi rannikuala keeles] (ha͜iber, ha͜igur) Reiher, Storch.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,03
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.om või os
   17. saj hegeri eL

Teemad: piiblitõlge
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sisu viimati muudetud 08/06/2022
Külli Prillop